reede, 13. jaanuar 2012
tagasi kodus :(
Kohe ei tahaks siin koledas, libedas, külmas ja lõrtsises Tallinnas, Eestis olla aga tagasi me oleme...
Kirjutaks siis lühidalt tagasiteest:
Äratus hommikul 5paiku, kiirelt pesemist, söömist ja viimased asjad kokku ning tuld! Autoga bensuka poole ja sisi lennukasse ära andma. Kartsin küll, et ei leia rendiauto ära andmiseks sobivat kohta üles aga õnneks olid ilusad sildid väljas ja väikese möödasõidu kaarega saime ilusti kohale ning seal läks ilusti. Kottidega nii ilusti ei läinud - Sirts tõstis hotellis kotte ja ütles, et peaksid normi piires olema aga ilmselt on ta tugevamaks läinud ja saadeti lahti pakkima - üks kott oli 50poundsi asemel 55 ja oleks pidanud peale maksma 75dollarit, ning teise peale vangutati lausa pead - seda ei tahetud üldse vastu võtta maximum 70poundsi asemel 77... Nii et, lahti pakkima ja asju ära viskama :D esimese kohvriga hoidsime lõpuks raha kokku ja saime 46poundsi peale, teisega saime 67poundsi peale ja tuli 75dollarit juurde maksta aga läksid mõlemad teele. Hea, et varakult liikuma hakkasime ja oli aega kottidega mängida. Edasi siis lennuki peale, mis lendas välja 9:55. 3tundi lendu ja olimegi Minneaopolises. seal käisime veidi ppoes ja ostsime viimaseid kinke eestisse kaasa võtmiseks ning sealsed 2,5tundi läksid kiirelt. Lennuki peale ja... siis ootasime, kuna lend hilines 1tunni äraminekuga. Nimelt veidi meist eespool oli mingid inimene või inimesed puudu aga kotid olid lennuki peal ja turva mõttes taheti kotte maha tõsta lennukist, nende leidmisega läks aga hulgi aega ja lõpuks oli lennuk jääs ning tuli veel lahti sulatada (18kraadisest Orlandost olime 3tunniga jõudnud -5kraadisesse Minneaopolisse). Huvitav oligi muidugi see, et Amsterdami jõudsime täpselt õigel ajal :D Aga ausalt öeldes selle lennuki töötajad olid suht ebaviisaka olemisega ja sirts suruti vahepeal lausa jõuga istuma, kuskile suvalisse istmesse. Oli tunda Euroopa ja eesti lähenemist... Amsterdami lennujaamas tundsin esimest korda, et oleme Euroopas - inimesed olid riides teisiti ja kiirustasid kuhugi ning olid sellised "külmad"... Aga noh, kõige viimased shoppamised tehtud, saime Eesti õhu lennuki peale 20min hilinemisega teele. Seda lendu oli ca 1:40 ja vastu võttis meid lörtsine ja vastiku märja ning libeda ilmaga eesti. olime jõudnud ilusast soojast ning kuivast ilmast tavalisse eesti vastikusse kliimasse... noo oli ikka küll jube tahtmine ots ringi pöörata ja kohe tagasi minna aga... Teel koju, toidupoest läbi minnes, kõik jõllitasid meid/mind nagu ikka eestis, nagu imeloomi ja kommenteerisid omaette... sellist suhtumist polnud pea 4nädalat kohanud. Sooja ja meeldiva suhtumise asemel olime sattunud ebameeldivasse ja külma eestisse - shokk on ikka päris suur. loodetavasti aitavad sõbrad ja sugulased sellest veidikenegi üle saada...
Igatahes tagasi me oleme!
kolmapäev, 11. jaanuar 2012
10.01.2012 Seaworld
Tänane päev möödus siis Seaworldis, rohkem kuskile ei jõudnud, sest peab ju asju ka kokku pakkima ja õhtu möödub seda tehes. ning loomulikult peab vara magama minema, sest vara peab ka ärkama ning lennujaama poole sõitma hakkama. et siis homme hommikul 9:55 lennukiga teele, tasapisi kodu poole..
Aga Orlando Seaworld on tegelikult täitsa lahe - mõnusad etendused. Tõsiselt lahedad ja läbi mõeldud etendused olid - vaatasime ja nautisime täiega. Peajagu üle Miami Seaworldist, mille kohta ei oska muud öelda - ärge sinna minge! Ja nagu ikka - Miami Seaworld oli ainuke koht, kus korra kuulsime eesti keelt, ühe pere suust. See oli ka selle reisi juures ainus kord.
Kui öelda siin, et oleme Estoniast, siis nii mõnigi arvas, et Austraaliast. enamasti ei tahtnud hakata ka neid segama, las sisi arvavad. Mõnedele aitas kui öelda, et Finland või Sweden on lähedal. aga mõni ka teadis ja paar tükki väitsid, et on kunagi isegi käinud seal :P
Igatahes siia sõites arvasime, et nimi Rünno on raske hääldada neil ja mis see Siret ikka on ja perekonnanimi on ju nii kerge, selle sarnane sõnagi häälduselt olemas neil (rule - reegel) aga... nagu ikka, panime mööda. Rünno õpiti veel kuidagi ära aga Siretit hääldada oli hull keeleväänamine ja perekonnanime pidi tähthaaval ette ütlema ning siis ka oli raskusi aru saamisega :D
Igatahes selleks korraks siis saab selle reisiga ühele poole ja homme tagasiteele!
Aga Orlando Seaworld on tegelikult täitsa lahe - mõnusad etendused. Tõsiselt lahedad ja läbi mõeldud etendused olid - vaatasime ja nautisime täiega. Peajagu üle Miami Seaworldist, mille kohta ei oska muud öelda - ärge sinna minge! Ja nagu ikka - Miami Seaworld oli ainuke koht, kus korra kuulsime eesti keelt, ühe pere suust. See oli ka selle reisi juures ainus kord.
Kui öelda siin, et oleme Estoniast, siis nii mõnigi arvas, et Austraaliast. enamasti ei tahtnud hakata ka neid segama, las sisi arvavad. Mõnedele aitas kui öelda, et Finland või Sweden on lähedal. aga mõni ka teadis ja paar tükki väitsid, et on kunagi isegi käinud seal :P
Igatahes siia sõites arvasime, et nimi Rünno on raske hääldada neil ja mis see Siret ikka on ja perekonnanimi on ju nii kerge, selle sarnane sõnagi häälduselt olemas neil (rule - reegel) aga... nagu ikka, panime mööda. Rünno õpiti veel kuidagi ära aga Siretit hääldada oli hull keeleväänamine ja perekonnanime pidi tähthaaval ette ütlema ning siis ka oli raskusi aru saamisega :D
Igatahes selleks korraks siis saab selle reisiga ühele poole ja homme tagasiteele!
teisipäev, 10. jaanuar 2012
09.01.2012 Discovery Cove
Juba eile olid lihased ikka täitsa haiged ja ega nad hommikul paremad olnud. Väike kahtlus hinges, kuidas päeval tegutseda saab, sai mindud siis tänasesse lõbustusasutusse - Discovery Cove-sse. Alguses tehti seal enda näopildiga kaart, mille sai kaela riputada. Ja siis tuli ette võtta pikk jalutuskäik kuhugi edasi, kuskil ilusas tihedas metsas, vulisevate ojade vahel. Alguses ei saanud küll midagi aru, kus miskit asub aga õnneks on siin mail nagu ikka, kõik inimesed nii vastutulelikud ja kui näevad veidikenegi su nõutut pilku, kipuvad sind abistama. Igatahes lõpuks saime selga kalipsod ja ujumismaskid/torud. Ja läksime snorgeldama kaladega ühes basseinis. vesi oli küll päris jahe ja algus oli juberaske aga edasi oli päris mõnus koos kalade ja raidega samas järves ujuda. teises järves oli vesi selle eest palju soojem ja oli väga mõnus ujuda. seal kalu polnud aga oli niisama lahe. üks ülipikk jõgi oli veel, mida mööda sai ujuda. Igatahes mõnus. Lõuna oli hinna sees ja seal muidugi sõime kogu raha eest ja veidi rohkemgi. Igatahes mitte keegi ei võtnud nii palju süüa kui meie :D ja siis ujusime veel veidike soojas vees ning siis läksime delfiinidega ujumise ja paitamise ja musitamise koolitusele. Kui raide selg oli selline limane ja kare, siis delfiinide nahk oli selline mõnus sile. ja siis mängis üks delfiin kõigile vetelpäästjat järjest :D täitsa mõnus päevake oli ja kuna sama paketi hinna ees oli veel seaworldi külastus, siis sõitsime sinna ka edasi aga seal oli enne kinnipanekut aega olla vaid 2tundi aga ka seekoht oli täitsa ok. Ainult atraktsioonid olid jubejubedad - nende peale meie juba ei lähe, ainult üks tundus mõnus olema. vb homme, kui uuesti sinna lähme, külastame seda vb mitte, eks näis. homsest kirjutan siis kas homme või alles koduses vastikus Eestis :P
esmaspäev, 9. jaanuar 2012
Jälle saime tsuti tünga...:( ja maratonist ka!
Et kui kõik ilusti ära rääkida, siis peab siiski algusest alustama:
On pühapäev 08.01.2012 ja hommik 2:10-äratus! Väike ettevalmistus ja riidesse panek ning siis teele maratoni stardi poole. Seekord sai hetkeks jälle veidi eksitud, kuna GPS teade eksitas ja sõitsin veidike valesti aga õnneks suutis ta end kokku võtta ja meid ikkagi lõpuks õigesse kohta välja viia, arvestades, et paljud teed olid maratoni tõttu suletud, siis päris hea tulemus ju. Päris hea oli telgis rahulikult istuda ja jälgida, kuidas kõik ilgelt rabelevad ja ettevalmistusi teevad, nagu ootaks meid kõiki ees maailma lõpp:D väike ebameeldiv uudis oli muidugi, et siinse toiduga täitsa hullult kinni kõht oli enne starti vastupidises seisundis aga õnneks see rajal tunda ei andnud ja sai ilusti läbi joostud see 42,2km. Stardi poole sammudes oli tunda, et eilne poolmaraton oli kõõlustes ja lihastes ikka sees ja kerge see olema ei saa. Igatahes kui kell 5:30 start oli, siis panid kõik minema ja mina ka neile padavai järgi! Lasin tasapisi just enesetunde järgi - oleks saanud kiiremini aga ei julgenud liiga pingutada peale eelmise päeva poolmaratoni. Igatahes vb õige otsus, vb oleks suutnud kiiremini-seda ei saa me enam kunagi teada aga lõpuni ma jõudsin ja olulise tempo languseta. Rada oli nagu eilegi, suht paljude tõusudega ja kurvidega. kuksil 32km peal hakkasid reied veidi kangeks minema aga kella vaadates imestasin ise ka, et tempo tegelikult peaaegu ei langenud, ehk 2sek/km peale maximum. Ja 1,5km enne lõppu hakkasid sääred tunda andma aga sisi oli ju lõpp juba "käega katsuda" ja see ka eriti ei seganud ja sealt ta tuligi - päästev lõpusirge ja Sirtsu rõõmustav/ergutav hüüd! tagasi!!! aeg siis 2:59:13 - jooksu ajal km aegu vaadates umbes sellist aega ma arvasingi, juba alates 7-8ndast kilomeetrist. nii et täitsa ok. võib küll 2päeva järjest võistelda, tegelt siis isegi 3!
Väike taastumine ja koju, kus ka veidi taastusime ja rahulikult aega võtsime. Arvasime, et aega küll ja eilse päeva teemapargi muljete põhjal midagi erilist ei oodanud. mingi kella 12paiku jõudsime lõpuks Animal Kingdomi parki aga see oli hoopis teise puuga löödud ja erinev eilsest. hoopis lahedam ja mõnusam. Nautisema seda täiega - väikse erandina muidugi, nimelt vältisime treppe ja istumisi, kuna mõlemal olid jalad nii kanged ja valusad, et need tegevused ei olnud mitte mõnusad ega lihtsad :D Panime oma medalid ka kaela, nagu eelmisel päeval nägime teisi jooksjaid tegevat. Enamus inimesi küsis ja uuris selle kohta, ning imestasid, et ikka veel kõnnime :D paljud möödujad ütlesid lihstalt toetavalt "palju õnne". Nii mõnus ja lahe on siin tegelikult kuulda ja tunda inimeste hoolivat suhtumist, mida eestis kunagi ei näe. just arutasime Sirtsuga, et eestis läheb sama arv inimesi mööda ja ei ütleks sulle mitte midagi, enamasti ei julge su poolegi vaadata... nõme eesti elu noh... :( ahjaa, see tünga saamise koht :D - poole pargi peal saime lihtsalt teada, et park suletakse 10min pärast ehk siis kell 17:00 ja osa kohti jäi seal selletõttu käimata :( loodetavasti sai lahedamad kohad siiski käidud! Täna siis delfiinidega ujuma, nagu sirts lubab ja loodab!
On pühapäev 08.01.2012 ja hommik 2:10-äratus! Väike ettevalmistus ja riidesse panek ning siis teele maratoni stardi poole. Seekord sai hetkeks jälle veidi eksitud, kuna GPS teade eksitas ja sõitsin veidike valesti aga õnneks suutis ta end kokku võtta ja meid ikkagi lõpuks õigesse kohta välja viia, arvestades, et paljud teed olid maratoni tõttu suletud, siis päris hea tulemus ju. Päris hea oli telgis rahulikult istuda ja jälgida, kuidas kõik ilgelt rabelevad ja ettevalmistusi teevad, nagu ootaks meid kõiki ees maailma lõpp:D väike ebameeldiv uudis oli muidugi, et siinse toiduga täitsa hullult kinni kõht oli enne starti vastupidises seisundis aga õnneks see rajal tunda ei andnud ja sai ilusti läbi joostud see 42,2km. Stardi poole sammudes oli tunda, et eilne poolmaraton oli kõõlustes ja lihastes ikka sees ja kerge see olema ei saa. Igatahes kui kell 5:30 start oli, siis panid kõik minema ja mina ka neile padavai järgi! Lasin tasapisi just enesetunde järgi - oleks saanud kiiremini aga ei julgenud liiga pingutada peale eelmise päeva poolmaratoni. Igatahes vb õige otsus, vb oleks suutnud kiiremini-seda ei saa me enam kunagi teada aga lõpuni ma jõudsin ja olulise tempo languseta. Rada oli nagu eilegi, suht paljude tõusudega ja kurvidega. kuksil 32km peal hakkasid reied veidi kangeks minema aga kella vaadates imestasin ise ka, et tempo tegelikult peaaegu ei langenud, ehk 2sek/km peale maximum. Ja 1,5km enne lõppu hakkasid sääred tunda andma aga sisi oli ju lõpp juba "käega katsuda" ja see ka eriti ei seganud ja sealt ta tuligi - päästev lõpusirge ja Sirtsu rõõmustav/ergutav hüüd! tagasi!!! aeg siis 2:59:13 - jooksu ajal km aegu vaadates umbes sellist aega ma arvasingi, juba alates 7-8ndast kilomeetrist. nii et täitsa ok. võib küll 2päeva järjest võistelda, tegelt siis isegi 3!
Väike taastumine ja koju, kus ka veidi taastusime ja rahulikult aega võtsime. Arvasime, et aega küll ja eilse päeva teemapargi muljete põhjal midagi erilist ei oodanud. mingi kella 12paiku jõudsime lõpuks Animal Kingdomi parki aga see oli hoopis teise puuga löödud ja erinev eilsest. hoopis lahedam ja mõnusam. Nautisema seda täiega - väikse erandina muidugi, nimelt vältisime treppe ja istumisi, kuna mõlemal olid jalad nii kanged ja valusad, et need tegevused ei olnud mitte mõnusad ega lihtsad :D Panime oma medalid ka kaela, nagu eelmisel päeval nägime teisi jooksjaid tegevat. Enamus inimesi küsis ja uuris selle kohta, ning imestasid, et ikka veel kõnnime :D paljud möödujad ütlesid lihstalt toetavalt "palju õnne". Nii mõnus ja lahe on siin tegelikult kuulda ja tunda inimeste hoolivat suhtumist, mida eestis kunagi ei näe. just arutasime Sirtsuga, et eestis läheb sama arv inimesi mööda ja ei ütleks sulle mitte midagi, enamasti ei julge su poolegi vaadata... nõme eesti elu noh... :( ahjaa, see tünga saamise koht :D - poole pargi peal saime lihtsalt teada, et park suletakse 10min pärast ehk siis kell 17:00 ja osa kohti jäi seal selletõttu käimata :( loodetavasti sai lahedamad kohad siiski käidud! Täna siis delfiinidega ujuma, nagu sirts lubab ja loodab!
Goofy 2012 (Dopey 2012) - tehtud
Et segadust ära hoida, siis tuleb alustuseks lahti seletada pealkiri, onju? :P!
Goofy jooksjateks nimetatakse Disneyworld-i maratoninädalalõpul neid, kes läbivad laupäeval poolmaratoni (21,1km) joostes ja pühapäeval maratoni (42,2km). See on ametlik värk - nad registreerivad end eraldi, nad saavad lisa särgi ja eraldi medali ja nänni :P
Tekib küsimus, mis siis veel see Dopey??? See nimetus on juba mitteametlik ja nii nimetavad end need jooksjad, kes läbivad lisaks reedel ka 5km võistluse ja selle ma siis läbi tegingi :P
Selles kirjutises ei hakka pikemalt kirjutama reisist vaid see on suunatud just marathon weekendi-le.
Tegelikult algas see juba neljapäeval, kus sai mindud maratoni expo-le materjale kätte saama ja shoppama. GPS tahtis meid õigest kohast küll mööda juhatada aga õnneks oli piisavalt pikk saba autoid ootamas, nii et üsna raske oleks olnud mööda sõita :D Ja siis nägime parklat, noo seal oli ikka tuhandeid ja tuhandeid autosid. nii palju pole vist varem korraga näinudki. Selline tunne oli, et kogu eesti autod on sinna kokku veetud... Nojaa parkimiskoha leidmisega oli ikka korralik tegu küll. Ja loomulikult ka pikk-pikk-pikk maa läbi parkla õige majani. rahvamass oli veel hullem kui autode arv. 5km asjad saime ilusti kätte vasakpoolsest majast. Goofy osad asjad sai kätte ka sealt, osade asjade järele pidi minema teise majasse, kus oli ka expoo. Õnneks läks sellega kiirelt. Särgid olin küll pannud kahjuks M suuruse ja natike lohmakad need nüüd mul on aga mis enam parata.... Lisaks sellele oli võetud ka "race retreat" pakett, mis tähendab võimalust maratoni ja poolmaratoni hommikul kella 3st kuni stardini olla soojas telgis ja süüa ning pärast jooksu samuti (pärast jookse saime aru, et oli ikka väärt asi küll ja vajalik aga sellest hiljem). Ja muidugi shoppamine lisaks - päris lahedaid ja vajalikke asju oli ning soodsamate hindadega kui muidu. Ikka päris "hea" aeg kulus seal ära.
Tegelikult pean oma asjadega minema ajas veel tagasi: augustis peale Ülemiste jooksu oli järsku jalg nii valus, et käiagi oli valus ja jube. Tallinna Maraton septembri keskel oli sel hetkel väga suure kahtluse all aga selleks ajaks jäi valu vähemaks ja otsustasin siiski valuvaigistite toel osaleda - wrong desicion muidugi ja juba 7-8km ei mõjunud ka hobuseannus valuvaigisteid ja jooksin põhimõtteliselt ühe jala peal, jubedalt longates siiski lõpuni. aeg oli vist lõpuks nii kehva kui 3:12vist kui õieti mäletan või sinnakanti... Kuu hiljem sain arstile ja see saatis rõntgenisse, mis ei näidanud miskit ja siis saatis edasi veel kuu hiljem magnetuuringutele ja veel kuu hiljem tagasi arstile sain selgus, et luumurd ja 6kuud joosta ei tohi ehk siis ca aprillini.... Kõik Disneyworldi maratoni materialid olid ostetud ja minek kindel... mida teha? otsustasin, et eks kohapeal vaatan ja aeg ananb arutust.... see siis selleks, nüüd tagasi sellesse reedesse.
06.01.2012a, reede. Kissimee - äratus kell 3:30 hommikul, söömine, sõit Disneyworldi ja 6:30 start. Seda võtsin mõnuga ja jooksin koos Sirtsuga, kellega me sel reisil ka muud tegime ja ühesõnaga põhimõtteliselt honeymoon tripi tegime :P Jooks toimus Epcoti teemapargis ja loomulikult algas pimedas ja lõppes valges. Kui päevasel ajal oli temperatuur kogu aeg ca 20-29kraadi vahel, siis ööd on ikkagi jahedad 7-8kraadi kandis. Aga jaheda alguse unustasime vaadates kohalikke "tegelasi" ja jooksjate kostüüme ning jooksu ajal pargis ringi vaadates ning filmides. Sirts kui tugev jooskja, pani mulle lõpus 8sekundiga ära. Saime ajad veidi üle 40min. Mõlemad rahul :P
07.01.2012a, laupäeav. Kissimee - äratus kell 1:50 hommikul, söömine, sõit Disneyworldi (seal olime ca 3:20paiku) ja 5:30 start. Vahepeal mõnulesime soojas telgis ja sõime/jõime seal natuke. Enamus olid sel kellaajal juba kohal ja jooksjaid tuli aina juurde. Päris ebamugav oleks väljas külmetada olnud, nii et oli igati õige otsus osta see lisapakett. See pakett oli küll ainult jooksjatele aga ma võtsin selle ka Sirtsule, et saaksime ikka koos olla ja ta ei külmetaks. Stardikohta oli põhialalt ca 2-3km vist. igatahes päris pikk käimine oli ja kuna olin esimeses stardigrupis, siis veel otsa välja tagant. Õnneks meeletus rahvamassis jalutades ja starti oodates oli täitsa ok olla ja ei külmetanud. Start toimus 8stardigrupis tegelikult, vist7min vahedega, kui õieti mäletan. Rada käis Magic Kingdom teemapargini ja tagasi Epcoti aga seal oli sees päris palju sildasid ja tõuse ja kurve ja üle 1tunni jagu oli ka kohati täitsa pime joosta ja jooksin suht umbes. Esimest korda elus, tundsin juba stardis väikest metsapeatuse vajadust, kannatasin 5km-ni ja siis pidin loomulikud vajadused ikka ära ajama. edasi oli kohe kergem joosta. Võtsin eesmärgiks joosta ca 5min/km ehk siis ajaga 1:45kanti, et end mitte väga ära väsitada ennem pühapäevats maratoni aga kus sa sellega, ma ju ei oska. Õnneks siiski veidike suutsin end tagasi hoida, nii et makismumi ei võtnud. Viimased 2km jooksin koguni alla 4min/km tempos, et jalad maratoniks lahti saada. Kokku aeg siis 1:36:22 ja statistikas selline:
http://results.active.com/pages/oneResult.jsp?pID=119641877&rsID=122749
Kokku lõpetajaid: 22421, nendest mehi 10099 ja naisi 12322
http://results.active.com/pages/searchform.jsp?rsID=122749
Ja Polari statistikast: keskmine pulss 145, sammu pikkus 125cm, sammu sagedus 88.
Eks sellise aja peale oli küll suur küsimärk, kuidas jaksan maratoni veel joosta pühapäeval??? aga jätsin selle siis juhuse hooleks.
08.01.2012a, pühapäev. Kissimee - äratus kell 2:10 hommikul, sõit Disneyworldi Epcoti teemaparki ja seal söömine ja soojas telgis stardi ootamine. Oli tunda küll, et jalad on veel eilsest suhteliselt kanged ja lihtne ei saa see jooks olema.... Lõpupoole hakkasidki jalad veidi kangestuma - 32km reied ja 1,5km enne lõppu sääred aga tempot oluliselt alla ei lasknud vaid lasin rahulikult lõpuni. Seekord läbisime 4 Disney teemaparki ja rajal oli veel enam sildu ja tõuse ning kurve :D Õnneks ei pidanud seekord metsapeatust kasutama. Igatahes ennem jooksu oli selline kartus küll, kuna asi oli ikka väga lahti seal :D vedas siis. Igatahes peale eelmise päeva poolmaratoni ja arvestades arsti mitte luba joosta kuni aprillini, läks veel suht hästi. aeg siis 2:59:13, koht 69 ja statistikas selline:
http://results.active.com/pages/oneResult.jsp?pID=119687675&rsID=122798
Kokku lõpetajaid: 13478, nendest mehi 7163 ja naisi 6315, lisaks veel marathon relay osalejaid (teatevõistlus 2x21,1km, nii et kokku jälle üle 20tuhande jooksja rajal)
http://results.active.com/pages/searchform.jsp?rsID=122798
Kopin teisest artiklist ka siia veidike lisaks:
"Stardi poole sammudes oli tunda, et eilne poolmaraton oli kõõlustes ja lihastes ikka sees ja kerge see olema ei saa. Igatahes kui kell 5:30 start oli, siis panid kõik minema ja mina ka neile padavai järgi! Lasin tasapisi just enesetunde järgi - oleks saanud kiiremini aga ei julgenud liiga pingutada peale eelmise päeva poolmaratoni. Igatahes vb õige otsus, vb oleks suutnud kiiremini-seda ei saa me enam kunagi teada aga lõpuni ma jõudsin ja olulise tempo languseta. Rada oli nagu eilegi, suht paljude tõusudega ja kurvidega. kuksil 32km peal hakkasid reied veidi kangeks minema aga kella vaadates imestasin ise ka, et tempo tegelikult peaaegu ei langenud, ehk 2sek/km peale maximum. Ja 1,5km enne lõppu hakkasid sääred tunda andma aga sisi oli ju lõpp juba "käega katsuda" ja see ka eriti ei seganud ja sealt ta tuligi - päästev lõpusirge ja Sirtsu rõõmustav/ergutav hüüd! tagasi!!! aeg siis 2:59:13 - jooksu ajal km aegu vaadates umbes sellist aega ma arvasingi, juba alates 7-8ndast kilomeetrist. nii et täitsa ok. võib küll 2päeva järjest võistelda, tegelt siis isegi 3!"
Ja Polari statistikast: keskmine pulss 147, sammu pikkus 131cm, sammusagedus 90
5km medal:
21,1km medal:
42,2km medal:
Goofy medal:
Goofy jooksjateks nimetatakse Disneyworld-i maratoninädalalõpul neid, kes läbivad laupäeval poolmaratoni (21,1km) joostes ja pühapäeval maratoni (42,2km). See on ametlik värk - nad registreerivad end eraldi, nad saavad lisa särgi ja eraldi medali ja nänni :P
Tekib küsimus, mis siis veel see Dopey??? See nimetus on juba mitteametlik ja nii nimetavad end need jooksjad, kes läbivad lisaks reedel ka 5km võistluse ja selle ma siis läbi tegingi :P
Selles kirjutises ei hakka pikemalt kirjutama reisist vaid see on suunatud just marathon weekendi-le.
Tegelikult algas see juba neljapäeval, kus sai mindud maratoni expo-le materjale kätte saama ja shoppama. GPS tahtis meid õigest kohast küll mööda juhatada aga õnneks oli piisavalt pikk saba autoid ootamas, nii et üsna raske oleks olnud mööda sõita :D Ja siis nägime parklat, noo seal oli ikka tuhandeid ja tuhandeid autosid. nii palju pole vist varem korraga näinudki. Selline tunne oli, et kogu eesti autod on sinna kokku veetud... Nojaa parkimiskoha leidmisega oli ikka korralik tegu küll. Ja loomulikult ka pikk-pikk-pikk maa läbi parkla õige majani. rahvamass oli veel hullem kui autode arv. 5km asjad saime ilusti kätte vasakpoolsest majast. Goofy osad asjad sai kätte ka sealt, osade asjade järele pidi minema teise majasse, kus oli ka expoo. Õnneks läks sellega kiirelt. Särgid olin küll pannud kahjuks M suuruse ja natike lohmakad need nüüd mul on aga mis enam parata.... Lisaks sellele oli võetud ka "race retreat" pakett, mis tähendab võimalust maratoni ja poolmaratoni hommikul kella 3st kuni stardini olla soojas telgis ja süüa ning pärast jooksu samuti (pärast jookse saime aru, et oli ikka väärt asi küll ja vajalik aga sellest hiljem). Ja muidugi shoppamine lisaks - päris lahedaid ja vajalikke asju oli ning soodsamate hindadega kui muidu. Ikka päris "hea" aeg kulus seal ära.
Tegelikult pean oma asjadega minema ajas veel tagasi: augustis peale Ülemiste jooksu oli järsku jalg nii valus, et käiagi oli valus ja jube. Tallinna Maraton septembri keskel oli sel hetkel väga suure kahtluse all aga selleks ajaks jäi valu vähemaks ja otsustasin siiski valuvaigistite toel osaleda - wrong desicion muidugi ja juba 7-8km ei mõjunud ka hobuseannus valuvaigisteid ja jooksin põhimõtteliselt ühe jala peal, jubedalt longates siiski lõpuni. aeg oli vist lõpuks nii kehva kui 3:12vist kui õieti mäletan või sinnakanti... Kuu hiljem sain arstile ja see saatis rõntgenisse, mis ei näidanud miskit ja siis saatis edasi veel kuu hiljem magnetuuringutele ja veel kuu hiljem tagasi arstile sain selgus, et luumurd ja 6kuud joosta ei tohi ehk siis ca aprillini.... Kõik Disneyworldi maratoni materialid olid ostetud ja minek kindel... mida teha? otsustasin, et eks kohapeal vaatan ja aeg ananb arutust.... see siis selleks, nüüd tagasi sellesse reedesse.
06.01.2012a, reede. Kissimee - äratus kell 3:30 hommikul, söömine, sõit Disneyworldi ja 6:30 start. Seda võtsin mõnuga ja jooksin koos Sirtsuga, kellega me sel reisil ka muud tegime ja ühesõnaga põhimõtteliselt honeymoon tripi tegime :P Jooks toimus Epcoti teemapargis ja loomulikult algas pimedas ja lõppes valges. Kui päevasel ajal oli temperatuur kogu aeg ca 20-29kraadi vahel, siis ööd on ikkagi jahedad 7-8kraadi kandis. Aga jaheda alguse unustasime vaadates kohalikke "tegelasi" ja jooksjate kostüüme ning jooksu ajal pargis ringi vaadates ning filmides. Sirts kui tugev jooskja, pani mulle lõpus 8sekundiga ära. Saime ajad veidi üle 40min. Mõlemad rahul :P
07.01.2012a, laupäeav. Kissimee - äratus kell 1:50 hommikul, söömine, sõit Disneyworldi (seal olime ca 3:20paiku) ja 5:30 start. Vahepeal mõnulesime soojas telgis ja sõime/jõime seal natuke. Enamus olid sel kellaajal juba kohal ja jooksjaid tuli aina juurde. Päris ebamugav oleks väljas külmetada olnud, nii et oli igati õige otsus osta see lisapakett. See pakett oli küll ainult jooksjatele aga ma võtsin selle ka Sirtsule, et saaksime ikka koos olla ja ta ei külmetaks. Stardikohta oli põhialalt ca 2-3km vist. igatahes päris pikk käimine oli ja kuna olin esimeses stardigrupis, siis veel otsa välja tagant. Õnneks meeletus rahvamassis jalutades ja starti oodates oli täitsa ok olla ja ei külmetanud. Start toimus 8stardigrupis tegelikult, vist7min vahedega, kui õieti mäletan. Rada käis Magic Kingdom teemapargini ja tagasi Epcoti aga seal oli sees päris palju sildasid ja tõuse ja kurve ja üle 1tunni jagu oli ka kohati täitsa pime joosta ja jooksin suht umbes. Esimest korda elus, tundsin juba stardis väikest metsapeatuse vajadust, kannatasin 5km-ni ja siis pidin loomulikud vajadused ikka ära ajama. edasi oli kohe kergem joosta. Võtsin eesmärgiks joosta ca 5min/km ehk siis ajaga 1:45kanti, et end mitte väga ära väsitada ennem pühapäevats maratoni aga kus sa sellega, ma ju ei oska. Õnneks siiski veidike suutsin end tagasi hoida, nii et makismumi ei võtnud. Viimased 2km jooksin koguni alla 4min/km tempos, et jalad maratoniks lahti saada. Kokku aeg siis 1:36:22 ja statistikas selline:
http://results.active.com/pages/oneResult.jsp?pID=119641877&rsID=122749
Kokku lõpetajaid: 22421, nendest mehi 10099 ja naisi 12322
http://results.active.com/pages/searchform.jsp?rsID=122749
Ja Polari statistikast: keskmine pulss 145, sammu pikkus 125cm, sammu sagedus 88.
Eks sellise aja peale oli küll suur küsimärk, kuidas jaksan maratoni veel joosta pühapäeval??? aga jätsin selle siis juhuse hooleks.
08.01.2012a, pühapäev. Kissimee - äratus kell 2:10 hommikul, sõit Disneyworldi Epcoti teemaparki ja seal söömine ja soojas telgis stardi ootamine. Oli tunda küll, et jalad on veel eilsest suhteliselt kanged ja lihtne ei saa see jooks olema.... Lõpupoole hakkasidki jalad veidi kangestuma - 32km reied ja 1,5km enne lõppu sääred aga tempot oluliselt alla ei lasknud vaid lasin rahulikult lõpuni. Seekord läbisime 4 Disney teemaparki ja rajal oli veel enam sildu ja tõuse ning kurve :D Õnneks ei pidanud seekord metsapeatust kasutama. Igatahes ennem jooksu oli selline kartus küll, kuna asi oli ikka väga lahti seal :D vedas siis. Igatahes peale eelmise päeva poolmaratoni ja arvestades arsti mitte luba joosta kuni aprillini, läks veel suht hästi. aeg siis 2:59:13, koht 69 ja statistikas selline:
http://results.active.com/pages/oneResult.jsp?pID=119687675&rsID=122798
Kokku lõpetajaid: 13478, nendest mehi 7163 ja naisi 6315, lisaks veel marathon relay osalejaid (teatevõistlus 2x21,1km, nii et kokku jälle üle 20tuhande jooksja rajal)
http://results.active.com/pages/searchform.jsp?rsID=122798
Kopin teisest artiklist ka siia veidike lisaks:
"Stardi poole sammudes oli tunda, et eilne poolmaraton oli kõõlustes ja lihastes ikka sees ja kerge see olema ei saa. Igatahes kui kell 5:30 start oli, siis panid kõik minema ja mina ka neile padavai järgi! Lasin tasapisi just enesetunde järgi - oleks saanud kiiremini aga ei julgenud liiga pingutada peale eelmise päeva poolmaratoni. Igatahes vb õige otsus, vb oleks suutnud kiiremini-seda ei saa me enam kunagi teada aga lõpuni ma jõudsin ja olulise tempo languseta. Rada oli nagu eilegi, suht paljude tõusudega ja kurvidega. kuksil 32km peal hakkasid reied veidi kangeks minema aga kella vaadates imestasin ise ka, et tempo tegelikult peaaegu ei langenud, ehk 2sek/km peale maximum. Ja 1,5km enne lõppu hakkasid sääred tunda andma aga sisi oli ju lõpp juba "käega katsuda" ja see ka eriti ei seganud ja sealt ta tuligi - päästev lõpusirge ja Sirtsu rõõmustav/ergutav hüüd! tagasi!!! aeg siis 2:59:13 - jooksu ajal km aegu vaadates umbes sellist aega ma arvasingi, juba alates 7-8ndast kilomeetrist. nii et täitsa ok. võib küll 2päeva järjest võistelda, tegelt siis isegi 3!"
Ja Polari statistikast: keskmine pulss 147, sammu pikkus 131cm, sammusagedus 90
5km medal:
21,1km medal:
42,2km medal:
Goofy medal:
pühapäev, 8. jaanuar 2012
Vabandust
Vabandust, et pole vahepeal mahti olnud kirjutada. lühidalt siis nüüd.
viimane päev Miami Beachil - eesmärk oli jälle mitmesse kohta jõuda aga kogu see kupatus läks vett vedama, kuna.... auto oli hommikul garaazist kadunud. Ühesõnaga alustaks algusest - eelmise päeva hommikul oli aknal silt sisuga, et auto teisaldatakse, kui veel garaazis pargime, kuna garaazipilet ei vasta auto numbrile (omanik jättis meile oma garaasipileti, et saaksime seal parkida). Sai siis omanikuga ühendust võetud ja see ütles, et pilet on kehtiv ja ta on rääkinud ka haldajaga ja me võime seal parkida ning keegi ei saa autot ära viia... aga jah, inimene oleks võinud siis uurida ja kontrollida oma juttu - auto oli järgmisel hommikul kadunud. Hullult helistamisi ja muid asjaajamisi, uurimisi... ja ootamist ja selgitamist. lõpuks selgus, et auto on siis kuskile parklasse viidud ja kätte saamine maksab 240dollarit... seda me muidugi maksta ei tahtnud, kuna omanik ju ise lubas, et ei viida ära. kuna omanikku ei olnud linnas, siis pidi meid aitama tema sõbranna, kellega saime alles õhtul hilja kokku ja maksis siis auto eest. Seekord siis parkisime linna garaasis ja see läks 25dollarit öö maksma aga auto oli alles :D:P Lisaks siis shoppamist aja kulutamiseks...
Järgmisel päeval siis alustasime sõitu hommikul Fort Lauderdali poole, mis pole eriti kaugel. Sealkandis päeval sai shopatud ja niisama veidi ringi vaadatud.
Ülejärgmine päev oli siis sõit Orlandosse/Kissimeesse. See oli pikk sõit - kokku 5ja pool tundi. koos 2mõnusa puhkusega ookeani randadel. Mõnusad lained ja soe vesi... Orlandos, käisime kõigepealt maratoni Expool, kus saime asjad kätte. rahvamass oli seal tõesti hull koos, sai igast vajalikke ja mõnusaid asju ka ostetud lisaks. ja siis villasse end sisse regama. Mõnus vaikne paigake oli, st on :D magamistuba kahe voodiga, elutuba, köök, vannituba jne... nagu ikka :p
Eile 07.01,2012 sai siis niisama Orlando läheduses ringi vaadatud ja shopatud jälle. aga sellele eelnes hommikune kell 6:30 start 5km jooksule, millel osales ca 8000jooksjat juttude järgi. Koos Sirtsuga jooksime ja filmisin siis veidike ka rada selle ajal. ajaks kujunes 40min ja veidi peale. Sirts tegi mulle ilusti lõpuspurdiga ära. Hull sportlane, noh :P
Täna 08.01.2011 hommikul 5:30 poolmaraton, 21,1km jooksujalu. Kuna homme ootab ees maraton, siis oli plaan rahulikult 5min/km tempos kulgeda aga noo ma ju ei suuda... päris ei tapnud ennast aga hoidsin tempo ikka palju kiirema kui plaan oli ja viimased kilomeetrid alla 4min/km tempos isegi. nüüd siis muretsen, kas homme üldse joosta jaksan :D aga eks seda näeb siis homme! Kui täna ärkasime üles 1:50 ja kohale jõudes oli jube rahvamass juba ees, siis eks näis, mis seis homme on.
tänase poolmaratoni üldine statistika: lõpetajaid 22421, mehi 10099, naisi 12322ja aeg 1:36
Päeval jalutasime Disney Theme pargis "Holliwood Studios" - ütleme nii, et halvemalt kulutanud raha ma veel pole... täiesti igav ja mõtetu koht... pidime me 2päeva piletid veel ostma sinna Disney parkidesse.... homme vist sama kannatus ees ootamas...
viimane päev Miami Beachil - eesmärk oli jälle mitmesse kohta jõuda aga kogu see kupatus läks vett vedama, kuna.... auto oli hommikul garaazist kadunud. Ühesõnaga alustaks algusest - eelmise päeva hommikul oli aknal silt sisuga, et auto teisaldatakse, kui veel garaazis pargime, kuna garaazipilet ei vasta auto numbrile (omanik jättis meile oma garaasipileti, et saaksime seal parkida). Sai siis omanikuga ühendust võetud ja see ütles, et pilet on kehtiv ja ta on rääkinud ka haldajaga ja me võime seal parkida ning keegi ei saa autot ära viia... aga jah, inimene oleks võinud siis uurida ja kontrollida oma juttu - auto oli järgmisel hommikul kadunud. Hullult helistamisi ja muid asjaajamisi, uurimisi... ja ootamist ja selgitamist. lõpuks selgus, et auto on siis kuskile parklasse viidud ja kätte saamine maksab 240dollarit... seda me muidugi maksta ei tahtnud, kuna omanik ju ise lubas, et ei viida ära. kuna omanikku ei olnud linnas, siis pidi meid aitama tema sõbranna, kellega saime alles õhtul hilja kokku ja maksis siis auto eest. Seekord siis parkisime linna garaasis ja see läks 25dollarit öö maksma aga auto oli alles :D:P Lisaks siis shoppamist aja kulutamiseks...
Järgmisel päeval siis alustasime sõitu hommikul Fort Lauderdali poole, mis pole eriti kaugel. Sealkandis päeval sai shopatud ja niisama veidi ringi vaadatud.
Ülejärgmine päev oli siis sõit Orlandosse/Kissimeesse. See oli pikk sõit - kokku 5ja pool tundi. koos 2mõnusa puhkusega ookeani randadel. Mõnusad lained ja soe vesi... Orlandos, käisime kõigepealt maratoni Expool, kus saime asjad kätte. rahvamass oli seal tõesti hull koos, sai igast vajalikke ja mõnusaid asju ka ostetud lisaks. ja siis villasse end sisse regama. Mõnus vaikne paigake oli, st on :D magamistuba kahe voodiga, elutuba, köök, vannituba jne... nagu ikka :p
Eile 07.01,2012 sai siis niisama Orlando läheduses ringi vaadatud ja shopatud jälle. aga sellele eelnes hommikune kell 6:30 start 5km jooksule, millel osales ca 8000jooksjat juttude järgi. Koos Sirtsuga jooksime ja filmisin siis veidike ka rada selle ajal. ajaks kujunes 40min ja veidi peale. Sirts tegi mulle ilusti lõpuspurdiga ära. Hull sportlane, noh :P
Täna 08.01.2011 hommikul 5:30 poolmaraton, 21,1km jooksujalu. Kuna homme ootab ees maraton, siis oli plaan rahulikult 5min/km tempos kulgeda aga noo ma ju ei suuda... päris ei tapnud ennast aga hoidsin tempo ikka palju kiirema kui plaan oli ja viimased kilomeetrid alla 4min/km tempos isegi. nüüd siis muretsen, kas homme üldse joosta jaksan :D aga eks seda näeb siis homme! Kui täna ärkasime üles 1:50 ja kohale jõudes oli jube rahvamass juba ees, siis eks näis, mis seis homme on.
tänase poolmaratoni üldine statistika: lõpetajaid 22421, mehi 10099, naisi 12322ja aeg 1:36
Päeval jalutasime Disney Theme pargis "Holliwood Studios" - ütleme nii, et halvemalt kulutanud raha ma veel pole... täiesti igav ja mõtetu koht... pidime me 2päeva piletid veel ostma sinna Disney parkidesse.... homme vist sama kannatus ees ootamas...
teisipäev, 3. jaanuar 2012
2012 algas!
Et siis aastavahetus... hakkas 2x meil-eesti aja järgi ja kohalik s.t. õige aastavahetus :P ostsime mõlemaks puhuks poest lahja siidri (nii oli pudelil kirjas), mis korgi ja pudeli poolest sarnanes sampusele (ja nagu pärast välja tuli, ka maigu poolest). Asjad sai ka pauguga lahti lastud. Selle alko jutu peale tuli meelde üks asi, mida oleme tähele pannud - siin praktiliselt ei näe kedagi suitsetamas. Huvitav, kas siin tõesti nii vähe tossatakse? eestis olukord vastupidine - näed vähe neid, kes ei tõmba... isegi suitsunurgad seisavad tühjad. ja tegelt polepoes ka näinud, kus müüakse seda kraami, eestis paistab kohe silma. Selles suhtes on meil küll palju õppida siit! Ahjaa, aastavahetus... esimene möödus kodus ja helistamistega eestimaale. Kuna wifis helistamine on eesti kohaliku kõne hinnaga siin, siis räägitud ja muljeid jagatud on emmedega palju (sirts muidugi, ma ei viitsi). vist isegi keskmiselt tund päevas või kaks :D Nii et kui oleme parajasti wifis, siis võite vabalt meile helistada, on ürgväike võimalus, et võtame isegi vastu. Teiseks aastavahetuseks jalutasime Miami Beachile, et vaadata linna ja rannamelu sel tähtsal ajahetkel. Linnas oli ikka inimesi liikumas kordades enam, kui eestis. suur osa rahvast seisis ööklubide ees ja ootas sissepääsu. Tibid muidugi, nagu ikka sätendavates üliminiliibuvateskleitides, noo kummardamise ruumi seal ei olnud, või kui oli, siis ei oleks pidanud enam midagi aimama vaid... :P lahe, eestis võiksid ka tibid sellistega ringi lasta! politseid seisis ka palju igal pool aga nad olid rohkem näitamaks, et nad on olemas, tegelikkuses mindi punasega nende nina alt üle tee ja nad ei teinud teist nägugi. ka rannas oli palju rahvast pimeduses aga ütleme ausalt, minu arust jäi see ilutulestik ikka eesti omast maha küll... vot nii
1sel kuupäeval siis käisime niisama ringi ja taastusime öisest ülevalolemisest ja suurt midagi asjalikku korda ei saatnudki, millest kirjutada.
2sel kuupäeval oli plaanis külastada 3me kohta aga kuna esimeses läks nii palju aega, siis järgmistesse ei jõudnudki. Et seekord oli käsil siis loomaaia külastus. kohati täitsa ok oli, mulle aind lõpuks muutus päris tüütavaks ja väsitavaks. Erk hetk oli see, kus sirts läks jäätist ostma ja kui nägi, et pisikese topsikese sisse pandi kulbiga kommisarnaseid pallikesi, hakkas vaidlema - me tahtsime ikka icecreami. Selle peale müüja muutus nõutuks - aga see ju ongi icecream... sirts siis pärast proovis kahtleva nõuga ja tõdes - on jah :D Aega kulus seal jah, piisavalt.
tänaseks jälle plaanis mitut kohta külastada, vaatab kuidas õnnestub! :P
1sel kuupäeval siis käisime niisama ringi ja taastusime öisest ülevalolemisest ja suurt midagi asjalikku korda ei saatnudki, millest kirjutada.
2sel kuupäeval oli plaanis külastada 3me kohta aga kuna esimeses läks nii palju aega, siis järgmistesse ei jõudnudki. Et seekord oli käsil siis loomaaia külastus. kohati täitsa ok oli, mulle aind lõpuks muutus päris tüütavaks ja väsitavaks. Erk hetk oli see, kus sirts läks jäätist ostma ja kui nägi, et pisikese topsikese sisse pandi kulbiga kommisarnaseid pallikesi, hakkas vaidlema - me tahtsime ikka icecreami. Selle peale müüja muutus nõutuks - aga see ju ongi icecream... sirts siis pärast proovis kahtleva nõuga ja tõdes - on jah :D Aega kulus seal jah, piisavalt.
tänaseks jälle plaanis mitut kohta külastada, vaatab kuidas õnnestub! :P
pühapäev, 1. jaanuar 2012
uus aasta esimest korda!, uus aasta ...
Seis siis selline, et äsja saabus eest aja järgi uus aasta, meil veel ligi 7tundi oodata. väike pudelikork siiski lendas ka eest aja järgi. teine ootab oma aega...
mis siis tehtud: eile (30.12.2011) sai käidud Sea akvaariumis, et siis Seaquariumis. ausalt öeldes suht koht igav oli. üks show oli veidike lahedam, kus tehti merilõvidega Grinchi järgi ja teisest showst see osa, kus inimesed vaala poolt täis pritsiti korduvalt :P Me õnnex valisime alati ülemised kohad ja ei saanud kahjustatud.
Pärast seda ja kodus söömist sai Miami Beachil veidike jalutatud ja pärast linna peal. ausalt öeldes, ei jäta see Florida pool eriti head muljet: suht räpane ja pole nii nauditav, kui teine kallas. siin vist ka rahvas vaesem ja liigub rohkem jalgsi ringi. isegi rand oli pisike ja liiv polnud nii ilus valge ja puhas, kui teiselpool. aga ilmad on super ja naudime seda täiega!
Täna sai käidud (31.12.2011) Evergladese rahvuspargis, kus sai siis veidike ka looduse rüpes viibitud. vahelduseks täitsa hea, nüüd pea valutab :D Seal sõitsime pargis ringi airboatiga ja nägime ka paari alligaatorit elusast peast vees, sellised pisemat sorti nad olid. liiklus oli seal tihe. seejärel lahe show, kus näidati ja räägiti skunksidest, skorpionidest, alligaatoritest jja näidati neid erimõõtu kasvus. Hiljem sai nendega pilti tehtud, kallistatud ning pärast ka nahka pistetud. täitsa maitsev oli :P ei olnud konnajalad nii head, ei olnud catswimmi liha nii hea, ikka parim oli alligaator :P
ja nüüd siis tasapisi tähistame siin eesti aastavahetust ja õhtul hiljem lähme kohalikku vahetamist vaatama!
mis siis tehtud: eile (30.12.2011) sai käidud Sea akvaariumis, et siis Seaquariumis. ausalt öeldes suht koht igav oli. üks show oli veidike lahedam, kus tehti merilõvidega Grinchi järgi ja teisest showst see osa, kus inimesed vaala poolt täis pritsiti korduvalt :P Me õnnex valisime alati ülemised kohad ja ei saanud kahjustatud.
Pärast seda ja kodus söömist sai Miami Beachil veidike jalutatud ja pärast linna peal. ausalt öeldes, ei jäta see Florida pool eriti head muljet: suht räpane ja pole nii nauditav, kui teine kallas. siin vist ka rahvas vaesem ja liigub rohkem jalgsi ringi. isegi rand oli pisike ja liiv polnud nii ilus valge ja puhas, kui teiselpool. aga ilmad on super ja naudime seda täiega!
Täna sai käidud (31.12.2011) Evergladese rahvuspargis, kus sai siis veidike ka looduse rüpes viibitud. vahelduseks täitsa hea, nüüd pea valutab :D Seal sõitsime pargis ringi airboatiga ja nägime ka paari alligaatorit elusast peast vees, sellised pisemat sorti nad olid. liiklus oli seal tihe. seejärel lahe show, kus näidati ja räägiti skunksidest, skorpionidest, alligaatoritest jja näidati neid erimõõtu kasvus. Hiljem sai nendega pilti tehtud, kallistatud ning pärast ka nahka pistetud. täitsa maitsev oli :P ei olnud konnajalad nii head, ei olnud catswimmi liha nii hea, ikka parim oli alligaator :P
ja nüüd siis tasapisi tähistame siin eesti aastavahetust ja õhtul hiljem lähme kohalikku vahetamist vaatama!
reede, 30. detsember 2011
29.12.2011 - Marathon->Key West->Miami Beach
Päris hull sõit tegelikult aga õnneks valisime seekord suunad ja ajad veidi paremini ja eelmise päeva ummikutes enam ei istunud vaid saime peaaegu koguaeg ilusti sõita.
Marathonist hotellist äraõiduga sai muidugi kino ka ja mitte vähe, nüüd võib meid ametlikult tuulepeadeks nimetada :D mind muidugi Cool Boy-ks veel lisaks :D Nimelt panime asjad suht-koht varakult kokku, peale hommikusööki ja asusime minekule, andsime toavõtmed ära ja uksest välja, kui mulle turgatas meelde, et ohhsaarsk küll, mu ülikallid päikseprillid pole mitte ees, vaid ilmselt tuppa jäänud - eks läksin siis muidugi ilusti viisakalt leti juurde ja küsisin oma konarlikus ja vaevalises inglise keeles võtme tagasi ja viuhh tuppa, kus kuidugi need ööpkapi peal olidki. jess! ja teele! aga võta näpust, 10-15min sõidetud, kui äkki mõtlesin, et midagi nagu on veel puudu - pekki rsk videokaamera maas... ja jälle tagasi, seekord siis Sirts võtmeid küsima ja tagasi üles - alles! Nüüd siis sai alles peale mõningaid viivitusi uuesti teele asuda!
Key Westis me seekord midagi erilist ise ei plaaninud - tahtsime lihtsalt linna vaadata, jalutada, randa sattuda. See aeg läüks väga ruttu ja siis teele Miami Beachi poole, milleks GPS pakkus muidugi üle 4tunni jälle sõitu. krrrr lootusetu oli enne pimedat jõuda. Õnneks sai veidi aega võita üldises, lubatust tunduvalt kiiremas liiklusvoolus, nagu siin kombeks on ja ainult viimased 20-25min läksid päris pimedas. Seekord pakkus GPS ka päris õige koha välja ja ekslema ei pidanud - parkisime ilusti maja ette (maja nimi muide Jefferson Park) ja kähku üles (garaasi võti pidi olema laua peal), kuna ei tahtnud ju parkimise eest trahvi maksta linnas. Siin läks kõik ilusti ja õnnelikult, täitsa lahe mõnus korter on. Magamistuba ilusti, suur elutuba, esikud, köögid, vetsud, vannid, panipaigad nagu ikka :D ja rõdu ka.
Tegelt on asukoht ka täitsa ok, kuna maja taga kohe on Flamingo park, kus käisin ja tegin siis selle riigi pinna peal 3nda kerge jooksu, täna hommikul kella 5paiku. Mõnus, vaikne, rahulik...
Tänased, uued plaanid on veel Sirtsu peas, eks need selguvad, kui ta üles lõpuks suvatseb tõusta :P
Marathonist hotellist äraõiduga sai muidugi kino ka ja mitte vähe, nüüd võib meid ametlikult tuulepeadeks nimetada :D mind muidugi Cool Boy-ks veel lisaks :D Nimelt panime asjad suht-koht varakult kokku, peale hommikusööki ja asusime minekule, andsime toavõtmed ära ja uksest välja, kui mulle turgatas meelde, et ohhsaarsk küll, mu ülikallid päikseprillid pole mitte ees, vaid ilmselt tuppa jäänud - eks läksin siis muidugi ilusti viisakalt leti juurde ja küsisin oma konarlikus ja vaevalises inglise keeles võtme tagasi ja viuhh tuppa, kus kuidugi need ööpkapi peal olidki. jess! ja teele! aga võta näpust, 10-15min sõidetud, kui äkki mõtlesin, et midagi nagu on veel puudu - pekki rsk videokaamera maas... ja jälle tagasi, seekord siis Sirts võtmeid küsima ja tagasi üles - alles! Nüüd siis sai alles peale mõningaid viivitusi uuesti teele asuda!
Key Westis me seekord midagi erilist ise ei plaaninud - tahtsime lihtsalt linna vaadata, jalutada, randa sattuda. See aeg läüks väga ruttu ja siis teele Miami Beachi poole, milleks GPS pakkus muidugi üle 4tunni jälle sõitu. krrrr lootusetu oli enne pimedat jõuda. Õnneks sai veidi aega võita üldises, lubatust tunduvalt kiiremas liiklusvoolus, nagu siin kombeks on ja ainult viimased 20-25min läksid päris pimedas. Seekord pakkus GPS ka päris õige koha välja ja ekslema ei pidanud - parkisime ilusti maja ette (maja nimi muide Jefferson Park) ja kähku üles (garaasi võti pidi olema laua peal), kuna ei tahtnud ju parkimise eest trahvi maksta linnas. Siin läks kõik ilusti ja õnnelikult, täitsa lahe mõnus korter on. Magamistuba ilusti, suur elutuba, esikud, köögid, vetsud, vannid, panipaigad nagu ikka :D ja rõdu ka.
Tegelt on asukoht ka täitsa ok, kuna maja taga kohe on Flamingo park, kus käisin ja tegin siis selle riigi pinna peal 3nda kerge jooksu, täna hommikul kella 5paiku. Mõnus, vaikne, rahulik...
Tänased, uued plaanid on veel Sirtsu peas, eks need selguvad, kui ta üles lõpuks suvatseb tõusta :P
neljapäev, 29. detsember 2011
27.11-28.11.2011 Marco Island, Key West, Marathon
Vahepeal jälle päevakese võlgu jäänud....
Parandame vead. 26ndal jõudsime siis Cape Coralisse, mis tegelikult oli selline mõnus väike ja vaikne kohakene, nagu enamus siinsed kohad. :D Elamine oli selline suht ameerikaliku motelli tüüpi 2korruselises majakeses, esimesel korrusel. Veidi ebamugav oli, et äkki keegi astub sisse või vaatab aknast, mis teeme aga siinmail on inimesed tolerantsed ja viisakad, nii et tegelikult polnud seal karta midagi. Ka pimeda ajal oli väljas täiesti mõnusalt palav. Igatahes kõik läks ok.
ja 27ndal sai sõidetud edasi läbi Naplesi Marco Islandi poole. Plaane oli ju tehtud, misa kohapeal teha aga läks ikka nagu alati - Naplesis sattus tee peale kohalik kaubamaja, kus kulus vist enam kui 3tundi jälle. Noo selliseid allahindlusi, mis seal olid tol päeval, ei näe meie mail ilmselt kunagi :D Igatahes shoppamine muutus lausa paaniliseks shoppamiseks :P ja hinnad.... Eriti hea näide oli esimene ost - mulle igast t-särke, kuna ma ju suudan ikka ja jälle määrida neid ja midagi on ju vaja selga ka panna, onju!? mingi 7särki vist lõpuks läks loosi aga kassas kassapidaja küsis, kas võib ostud lahku lüüa, et meil soodsam, kuna ta saab teatud summast alates meile teha 10dollarit alla, siis saaksime 2x - egas midagi, loogiline ju, et olime nõus ja see tuli lisaks meeletult allahinnatud kaubale. nojaa ostutsekiga saime kaasa ka 5dollarilise allahindluse kupongi järgmiselt ostult :D ühesõnaga 3kordne allahindlus. Kahju, et sinna poodi rohkem ei sattunud...
aga see selleks, sattusin siin liiga hoogu selle shoppamise kirjeldamisega - öelda võib veel niipalju, et kogu kupatus oli nagu igal pool mujal - väljas eriti inimesi ei näe aga sees on neid rohkem, kui meil hullude päevade ajal aga samas on kõik meeletult viisakad ja tähelepanelikud teiste suhtes, ei mingit kalemist ega tõuklemist. vastupidi....
Aga siis sai edasi kimatud Marco Islandi poole, mis polnud tegelikult enam kaugel - järjekordne mõnus koht elamiseks. vaikne, rahulik ja ülimalt ilus keskkond - lilled, pargid, rand... kõik on väga hästi läbi mõeldud ja korras, puhas. Ainuke asi, mis igal pool veidi tuska tekitab on see, et väga kaua peab jalakäiate lubavat tuld ootama aga noo kõik sõidavad ju siin autodega, meie hullud ainult harjunud jalutama. Elamisest siis - seekord bed & breakfast tüüpi, inimeste elumajas oma tuba vannitoaga. maja taga bassein, kuhu oleks tahtnud küll ujuma minna aga noo ei jõudnud sinna ikka :D Peremees/naine olid väga toredad ja abivalmid, külalisi oli vist kokku seal 4perekonda. Üks paar, kellega me ka hommikusöögilauda jagasime, oli meiega väga sarnane, ainult vanemad meist - naine õpetaja, mees arvutimees, kellele meeldib joosta ja pikki maid ning naudib seda aega, kui saab oma mõtetega üksi olla. Tuba oli majas väga ilus ja avar, söök hea ja palju.
Marco Islandil veetsime kokku 2meeldivat päeva ja oleks tahtnud kauem olla. Viimasel päeval tahtis taevast, esmakordselt meie siinoleku aja jooksul ka veidi vihmakest läbi päikese tulla aga palmide all saab ju oodata vihmahoo raugemist, nii et elasime üle. Teed randa oli seal ikka hirmraske leida, privaatsete randa minekute vahel ja ega mee praegu ka kindlad ole, et kas ikka läksime õigest kohast aga eks võõrast keelt rääkides äratasime ka vähem kahtlust - äkki oleme hotelli külalised? :D rand oli pikk, põhimõtteliselt kogu saare mereäärne osa oli üks suur rand, laine suur ja tugev, vesi ka ok. Liiv on siinkandis palju valgem ja pehmem, kui eestis. Tagasiteel rannast sai isegi kohaliku MacDonaldsi teenuseid kasutatud. toit oli ka parem ja usaldus suurem - joogiks anti tass ja said ise lasta, palju tahtsid :P meie tahtsime! kokku võttis rannaskäik aega üle 3tunni....
Eile hommikul sai siis Marco Islandi maapind jalgadelt pühitud ja teele asutud Key Westi poole - ees ootas pikkpikkpikk sõit - GPS järgi isegi üle 5tunni, tegelikkuses veidi üle 4tunni sõitu. Aga see aeg läks kuidagi väga kähku, sai imetletud ümbrust ja kiirteid.... Kõige aeglasem osa oli Key Westi poole sõites, kus kohati autod venisid meie ummikute sarnaselt. Meie elamine siis sellises kohas nimega Marathon, mis sai muidugi ka väga palju nime pärast valitud, kuna seda ju saab jooksma siin ka varsti mindud. Hotelli poole sõites kartsime hullemat, kuna eespool olevad elamiskohad ei olnud just paljulubavad... aga kohale jõudes saime meeldiva üllatuse osaliseks - väga kena hotell, ilus suur tuba. jäi tunne, et siinse kandi üks parimaid valikuid! Kuigi varsti pidi hakkama pimedaks minema, siis mõtlesime ikka korra tipus Kwy Westis ka ära käia 82km siis veel edasi, kohale jõudsime kui hämardus ja ära saime juba pimedas aga need tuled seal pimedas oli omaette kogemus ja vaatepilt, lahe!
Nüüd siis hommik käes ja tänase päeva lõpuks peaksime Beachil olema!
Parandame vead. 26ndal jõudsime siis Cape Coralisse, mis tegelikult oli selline mõnus väike ja vaikne kohakene, nagu enamus siinsed kohad. :D Elamine oli selline suht ameerikaliku motelli tüüpi 2korruselises majakeses, esimesel korrusel. Veidi ebamugav oli, et äkki keegi astub sisse või vaatab aknast, mis teeme aga siinmail on inimesed tolerantsed ja viisakad, nii et tegelikult polnud seal karta midagi. Ka pimeda ajal oli väljas täiesti mõnusalt palav. Igatahes kõik läks ok.
ja 27ndal sai sõidetud edasi läbi Naplesi Marco Islandi poole. Plaane oli ju tehtud, misa kohapeal teha aga läks ikka nagu alati - Naplesis sattus tee peale kohalik kaubamaja, kus kulus vist enam kui 3tundi jälle. Noo selliseid allahindlusi, mis seal olid tol päeval, ei näe meie mail ilmselt kunagi :D Igatahes shoppamine muutus lausa paaniliseks shoppamiseks :P ja hinnad.... Eriti hea näide oli esimene ost - mulle igast t-särke, kuna ma ju suudan ikka ja jälle määrida neid ja midagi on ju vaja selga ka panna, onju!? mingi 7särki vist lõpuks läks loosi aga kassas kassapidaja küsis, kas võib ostud lahku lüüa, et meil soodsam, kuna ta saab teatud summast alates meile teha 10dollarit alla, siis saaksime 2x - egas midagi, loogiline ju, et olime nõus ja see tuli lisaks meeletult allahinnatud kaubale. nojaa ostutsekiga saime kaasa ka 5dollarilise allahindluse kupongi järgmiselt ostult :D ühesõnaga 3kordne allahindlus. Kahju, et sinna poodi rohkem ei sattunud...
aga see selleks, sattusin siin liiga hoogu selle shoppamise kirjeldamisega - öelda võib veel niipalju, et kogu kupatus oli nagu igal pool mujal - väljas eriti inimesi ei näe aga sees on neid rohkem, kui meil hullude päevade ajal aga samas on kõik meeletult viisakad ja tähelepanelikud teiste suhtes, ei mingit kalemist ega tõuklemist. vastupidi....
Aga siis sai edasi kimatud Marco Islandi poole, mis polnud tegelikult enam kaugel - järjekordne mõnus koht elamiseks. vaikne, rahulik ja ülimalt ilus keskkond - lilled, pargid, rand... kõik on väga hästi läbi mõeldud ja korras, puhas. Ainuke asi, mis igal pool veidi tuska tekitab on see, et väga kaua peab jalakäiate lubavat tuld ootama aga noo kõik sõidavad ju siin autodega, meie hullud ainult harjunud jalutama. Elamisest siis - seekord bed & breakfast tüüpi, inimeste elumajas oma tuba vannitoaga. maja taga bassein, kuhu oleks tahtnud küll ujuma minna aga noo ei jõudnud sinna ikka :D Peremees/naine olid väga toredad ja abivalmid, külalisi oli vist kokku seal 4perekonda. Üks paar, kellega me ka hommikusöögilauda jagasime, oli meiega väga sarnane, ainult vanemad meist - naine õpetaja, mees arvutimees, kellele meeldib joosta ja pikki maid ning naudib seda aega, kui saab oma mõtetega üksi olla. Tuba oli majas väga ilus ja avar, söök hea ja palju.
Marco Islandil veetsime kokku 2meeldivat päeva ja oleks tahtnud kauem olla. Viimasel päeval tahtis taevast, esmakordselt meie siinoleku aja jooksul ka veidi vihmakest läbi päikese tulla aga palmide all saab ju oodata vihmahoo raugemist, nii et elasime üle. Teed randa oli seal ikka hirmraske leida, privaatsete randa minekute vahel ja ega mee praegu ka kindlad ole, et kas ikka läksime õigest kohast aga eks võõrast keelt rääkides äratasime ka vähem kahtlust - äkki oleme hotelli külalised? :D rand oli pikk, põhimõtteliselt kogu saare mereäärne osa oli üks suur rand, laine suur ja tugev, vesi ka ok. Liiv on siinkandis palju valgem ja pehmem, kui eestis. Tagasiteel rannast sai isegi kohaliku MacDonaldsi teenuseid kasutatud. toit oli ka parem ja usaldus suurem - joogiks anti tass ja said ise lasta, palju tahtsid :P meie tahtsime! kokku võttis rannaskäik aega üle 3tunni....
Eile hommikul sai siis Marco Islandi maapind jalgadelt pühitud ja teele asutud Key Westi poole - ees ootas pikkpikkpikk sõit - GPS järgi isegi üle 5tunni, tegelikkuses veidi üle 4tunni sõitu. Aga see aeg läks kuidagi väga kähku, sai imetletud ümbrust ja kiirteid.... Kõige aeglasem osa oli Key Westi poole sõites, kus kohati autod venisid meie ummikute sarnaselt. Meie elamine siis sellises kohas nimega Marathon, mis sai muidugi ka väga palju nime pärast valitud, kuna seda ju saab jooksma siin ka varsti mindud. Hotelli poole sõites kartsime hullemat, kuna eespool olevad elamiskohad ei olnud just paljulubavad... aga kohale jõudes saime meeldiva üllatuse osaliseks - väga kena hotell, ilus suur tuba. jäi tunne, et siinse kandi üks parimaid valikuid! Kuigi varsti pidi hakkama pimedaks minema, siis mõtlesime ikka korra tipus Kwy Westis ka ära käia 82km siis veel edasi, kohale jõudsime kui hämardus ja ära saime juba pimedas aga need tuled seal pimedas oli omaette kogemus ja vaatepilt, lahe!
Nüüd siis hommik käes ja tänase päeva lõpuks peaksime Beachil olema!
esmaspäev, 26. detsember 2011
Eilne jutt võlgu
Ja tegelt pole ka palju midagi kirjutada. On lihtsalt veidi shopatud ja ringi jalutatud ning sõidetud. Lihtsalt puhatud ja olemist nauditud. Ilmad on nii palavad 27-29kraadi päeval ja siinne lõunamaine päike on hulga kuumem kui Neil suviti, eestimaa jahedast ilmast siia tulles on Ikka päris väsitav. Üldse ei imesta, et tänaval inimesi ei näe ja isegi autosid nii vähe sõidab... Kõik on poes soojas:P ise ka ei tahaxki poest välja minna või toast....
Tänane päev sai alguse check out-ga Tampa hotellist ja Clearwateri lõunarannas olemise-jalutamisega ning edasi palavas autos ca4 tunnine tuim kihutsmine Cape Coralisse, kus väikse jamamisega saime öömajale. Nimelt polnud offices kedagi, aind telefoni nr-d kuhu helistada... Ja numbrid plus koguaeg busy... Sai isegi eestisse helistatud ja nõu küsitud, et äkki vaja mingi riigikood ettevalida aga siis taipasin, et +polegi ette vaja ja 3sekundit peale kõnet oli kutt nagu 5kopikat rattaga kohal. Vat nii siis. Väike jalutuskäik veel väljas ja siis tuttu. Homme ju vaja Marco Idlandile sõita paarix päevax!
laupäev, 24. detsember 2011
23.12.2011 - Tampa, shopingupäev
Tänane päev möödus siis shopingutähe all. Kõik Sirtsu plaanid täna ühte kohta minna läksid vett vedama, kuna ta alles hommikul avastas, et täna neljapäev ja neljapäeviti koht suletud. Jäigi siis päev shoppamiseks. Plaanis oli vist 6-7poodi ja saigi starditud teele.
Esimene oli apteek, et rohuvarusid täiendada, selle leidsime. Suht väike koht linnas. Meie Nõmme on ka suurem ja ilusam :D ja eks mõningaid asju sealt ka sai. Edasi läksime mulle spordipoodi otsima. GPS juhatas ilusti lõpuni ja olime tühermaal... nats tiirutasime seal ringi aga maju ei näinud ja sisi mõtlesime, et mis see suur autosid paksult täis parkmisplats seal kõrval ikka on, lähme vaatama - ohsajummel küll, kohta oli ikka raske leida aga meil vedas, leidsime kohe :D ja siis vaatama, kas äkki oleme õiges kohas ja... olimegi! ülla-ülla, umbes täpselt saime pihta. Selline pisike 2korruseline pood paistis olema ja meie Stockmani sarnane aga siis... muudkui läheme ja läheme ja lõppu ei tule... ühesõnaga, supersuur pood oli ja rahvast hulgi täis, jõuluvanad ja kuused kõik puha olemas. mis siin ikka rääkida - poes läks vist 4tundi ja hulga pappi. Sirts muidugi ütles, et võtame ära ja kõik janiiseeläks.... mulle kaks paari jooksutossusid, mida eestist ei saa ja netist tellida ei julge, kuna tossud ilma sokkideta on sama, mis saabas ilma jalata, siis sokid ka muidugi juurde ja kuna sporidkas oli hulgi roosasid ja kirevaid asju, siis olime sunnitud neid ka ostma. Eks paar poodi oli ilusate kenade roosade asjakestega veel, millest mööda ei saanud minna ja rahakotti lahti tegemata ei saanud ju ka jätta... kõige tipuks sirts ei olnud nõus ära minema ilma Kohapeal valmistatud juustukookideta ja tuli neid ka muretseda. Parkla kohta veel nii palju, et kui vahepeal asju autosse viisime, siis mitmest suunast autod muudkui ootasid, et kes ees, see mees kui ära sõidame aga võta näpust ei sõitnud :D petekas!
Kui lõpuks ära sõitmiseks läks oli seis sama, ainukese vahega, et siis anti signaali ka, et kaua võib :D aga meil pohhui, me ei saanud ju ära sõita ilma GPS paika panemata, head lollid ikka küll. täitsa pohh oli, oodaku! Kell oli juba nii palju, et pidime toidupoodi minema ja kuna, me eelmisel päeval leidsime supermõnusa poe ja rohkem neid ei teadnud, siis panimegi selle asukoha sisse ja tuld! Poes saime õnneks kiirelt hakkama, kuna eelmise korraga oli see juba nii tuttavaks ning koduseks saanud. ja ega rohkemat rääkida olegi - jõudsime õnnelikult tagasi koju st hotelli muidugi :P
homseni siis!
Esimene oli apteek, et rohuvarusid täiendada, selle leidsime. Suht väike koht linnas. Meie Nõmme on ka suurem ja ilusam :D ja eks mõningaid asju sealt ka sai. Edasi läksime mulle spordipoodi otsima. GPS juhatas ilusti lõpuni ja olime tühermaal... nats tiirutasime seal ringi aga maju ei näinud ja sisi mõtlesime, et mis see suur autosid paksult täis parkmisplats seal kõrval ikka on, lähme vaatama - ohsajummel küll, kohta oli ikka raske leida aga meil vedas, leidsime kohe :D ja siis vaatama, kas äkki oleme õiges kohas ja... olimegi! ülla-ülla, umbes täpselt saime pihta. Selline pisike 2korruseline pood paistis olema ja meie Stockmani sarnane aga siis... muudkui läheme ja läheme ja lõppu ei tule... ühesõnaga, supersuur pood oli ja rahvast hulgi täis, jõuluvanad ja kuused kõik puha olemas. mis siin ikka rääkida - poes läks vist 4tundi ja hulga pappi. Sirts muidugi ütles, et võtame ära ja kõik janiiseeläks.... mulle kaks paari jooksutossusid, mida eestist ei saa ja netist tellida ei julge, kuna tossud ilma sokkideta on sama, mis saabas ilma jalata, siis sokid ka muidugi juurde ja kuna sporidkas oli hulgi roosasid ja kirevaid asju, siis olime sunnitud neid ka ostma. Eks paar poodi oli ilusate kenade roosade asjakestega veel, millest mööda ei saanud minna ja rahakotti lahti tegemata ei saanud ju ka jätta... kõige tipuks sirts ei olnud nõus ära minema ilma Kohapeal valmistatud juustukookideta ja tuli neid ka muretseda. Parkla kohta veel nii palju, et kui vahepeal asju autosse viisime, siis mitmest suunast autod muudkui ootasid, et kes ees, see mees kui ära sõidame aga võta näpust ei sõitnud :D petekas!
Kui lõpuks ära sõitmiseks läks oli seis sama, ainukese vahega, et siis anti signaali ka, et kaua võib :D aga meil pohhui, me ei saanud ju ära sõita ilma GPS paika panemata, head lollid ikka küll. täitsa pohh oli, oodaku! Kell oli juba nii palju, et pidime toidupoodi minema ja kuna, me eelmisel päeval leidsime supermõnusa poe ja rohkem neid ei teadnud, siis panimegi selle asukoha sisse ja tuld! Poes saime õnneks kiirelt hakkama, kuna eelmise korraga oli see juba nii tuttavaks ning koduseks saanud. ja ega rohkemat rääkida olegi - jõudsime õnnelikult tagasi koju st hotelli muidugi :P
homseni siis!
reede, 23. detsember 2011
Mixon Fruits Farm ja Premium Outlets - tehtud
Täna sai siis linnast väike väljasõit tehtud ca 80km kanti vast mööda kiireteesid sõitu. Tagasitulles oli väike avarii ka tee peal ja sealt sõitsid kõik ilusti mööda.
Mida tähele olen pannud - kõik on tegelikult väga viisakad - ei lähe sulle vastugi kui vabandavad, teretavad niisamagi. Kui teed pilti või filmid, siis jäävad KÕIK seisma ja ootavad, millal sa valmis saad jne jne...
Aga kuhu siis jutuga jäin - Sai sõidetud Mixon Fruits Farmi, kuna GPS ei leidnud kuidagi mul kohta üles, siis panin umbkaudselt asja paika ja sai selle järgi mindud. Aga jah looda saa, noo tiiruta, mis sa seal koha läheduses tiirutad, ei leia üles. Mõtlesin juba, et ju mingi väike putka, kuhu ei tahagi minna aga siis tuli tarkpea Sirts välja omapoolse pakkumisega, et ta üritab ise sihtkoha sisse panna ja näe imenäppu - seisime tee ääres, mida mööda pidi veel 300m edasi sõitma ja päris suuur farm oligi seal olemas :D Selle ajavenituse tõttu jäime küll eelmisest ekskursioonist napilt maha aga selle aja veetsime poes ja fantastiliselt head kohalikku apelsinijäätist süües. Poes oli igast lahedaid asju, mis nende endi puuviljadest tehtud ja päris suur pood oli. Saime eestisse sealt ühe kingi isegi ostetud kaasa reisist. Sai tootmishoonetes ka veidike ringi vaadatud kollase joone taga :D ning lõpuks siis rongiga suur tiit peale tehtud kogu kupatusele, seal oli erinevaid sorte asju ja näidati räägiti ka ajaloost. Pikemalt läks aega kohalikus loomaias, mis oli kogunenud maha jäetud või teel viga saanud ja terveks ravitud loomadest. Seal oli erinevaid lahedaid loomi ja linde. eredamad näited - kilpkonnad, püüton, mingi kitseke, mingi imelikku tõugu metssiga, ja veel ja veel... :P
Kui selle kohaga ühel pool olime, siis sai edasi sõidetud outletti, et vaadata, kas midagi head ka pakkuda on. Ütleme nii, ülisuure pinna peal ja suur parkla aga ikkagi tuli kohta otsida. samas enamus poed olid minu arust suht mõtetud ja midagi kena või asjalikku ma ei märganud aga ilmselt pole ka selliseid asju, mis mulle meeldiks odavates poodides eriti müügil :D
ja teate, kui kiiresti siin aeg läheb... lausa jube mõelda. tagasi jõudes oli just aeg, kus hakkas hämarduma ja pääsesime pimedas sõidu käest. Kiirteede kohta veel nii palju, et nendega hirmutati et oi kui jubedad ja hirmus sõita - minu arust on eesti liiklus palju hullem. siin on lihtsalt rohkem radu aga selle võrra on ju ka lihtsam sõita, saab alati mööda ja rida vahetada kui vaja!
Mida tähele olen pannud - kõik on tegelikult väga viisakad - ei lähe sulle vastugi kui vabandavad, teretavad niisamagi. Kui teed pilti või filmid, siis jäävad KÕIK seisma ja ootavad, millal sa valmis saad jne jne...
Aga kuhu siis jutuga jäin - Sai sõidetud Mixon Fruits Farmi, kuna GPS ei leidnud kuidagi mul kohta üles, siis panin umbkaudselt asja paika ja sai selle järgi mindud. Aga jah looda saa, noo tiiruta, mis sa seal koha läheduses tiirutad, ei leia üles. Mõtlesin juba, et ju mingi väike putka, kuhu ei tahagi minna aga siis tuli tarkpea Sirts välja omapoolse pakkumisega, et ta üritab ise sihtkoha sisse panna ja näe imenäppu - seisime tee ääres, mida mööda pidi veel 300m edasi sõitma ja päris suuur farm oligi seal olemas :D Selle ajavenituse tõttu jäime küll eelmisest ekskursioonist napilt maha aga selle aja veetsime poes ja fantastiliselt head kohalikku apelsinijäätist süües. Poes oli igast lahedaid asju, mis nende endi puuviljadest tehtud ja päris suur pood oli. Saime eestisse sealt ühe kingi isegi ostetud kaasa reisist. Sai tootmishoonetes ka veidike ringi vaadatud kollase joone taga :D ning lõpuks siis rongiga suur tiit peale tehtud kogu kupatusele, seal oli erinevaid sorte asju ja näidati räägiti ka ajaloost. Pikemalt läks aega kohalikus loomaias, mis oli kogunenud maha jäetud või teel viga saanud ja terveks ravitud loomadest. Seal oli erinevaid lahedaid loomi ja linde. eredamad näited - kilpkonnad, püüton, mingi kitseke, mingi imelikku tõugu metssiga, ja veel ja veel... :P
Kui selle kohaga ühel pool olime, siis sai edasi sõidetud outletti, et vaadata, kas midagi head ka pakkuda on. Ütleme nii, ülisuure pinna peal ja suur parkla aga ikkagi tuli kohta otsida. samas enamus poed olid minu arust suht mõtetud ja midagi kena või asjalikku ma ei märganud aga ilmselt pole ka selliseid asju, mis mulle meeldiks odavates poodides eriti müügil :D
ja teate, kui kiiresti siin aeg läheb... lausa jube mõelda. tagasi jõudes oli just aeg, kus hakkas hämarduma ja pääsesime pimedas sõidu käest. Kiirteede kohta veel nii palju, et nendega hirmutati et oi kui jubedad ja hirmus sõita - minu arust on eesti liiklus palju hullem. siin on lihtsalt rohkem radu aga selle võrra on ju ka lihtsam sõita, saab alati mööda ja rida vahetada kui vaja!
kolmapäev, 21. detsember 2011
Tampa 20.12.2011
Hetkel küll juba 21.12 hommik ja vaatame, mis täna ette võtame aga sellest siis hiljem.
Eile väga palju korda ei saatnud - ajavahe pärast väsimus sees ja eks sisseelamine siin võtab veidike aega. Orlandost sai sõitma hakatud kuskil 11paiku hommikul, tee peal sai külastatud ühte toidupoodi, mis sarnanes üsna palju meie säästumarketile. Veidike sööki tee peale ja muidugi krediitkaardiga selles poes maksta ei õnnestunud, paluti kasutada deebetkaarti, eesti oma muidugi siin ka ei töötanud, nii et lõpuks tuli sularaha mängu võtta. ikka eestis see asi arenenum. Vaid mõnisada meetrit sai edasi sõidetud kui avastasime ühe suure spordipoe aga jah, suur ta oli ja kaupa oli ka palju ja mõni üksik asi oli päris lahe aga üldiselt ütleks, et erilist valikut ei olnud ja lahkusime tühjade kätega. :D
Ning siis sai mööda kiirteed sõidetud ca 2tundi Tampani välja, üks väike eksimus GPS poolt ja väike tiiruke aga üsna kiirelt avastasime, et olemegi oma hotelli ees. Kuna jõudsime veidi varem kohale, siis tegime baaris aega parajaks ning lõpuks ronisime 14korrusele (rohkem liftis nuppe polnud igatahes) oma tuppa. täitsa ok vaade ja meeletu voodi, kuhu tekkis kohe mõtet üks paar veel lisaks kutsuda ja siis oleks ka ruumi veel üle jäänud mõnele :D (Orlandos oli 2voodit aga sellised 3inimese voodid).
Seejärel mõned jalutustsutsakad downdowni ja sellega tutvumine. Leidsime ühe apteegi, kus oli igast lahedaid rohtusid aga lisaks veel jooke, sööke, elektroonikat jne... Aga jah, täna peab veel toidupoode hoolega otsima. Eile igatahes õhtul mõjus veel korralikult ajavahe ja 7paiku saigi magama jäädud ning hommikul 4st üleval :D
Kui rääkida valgeks minemisest ja pimenemisest, siis veidike pikemalt on valge kui eestis aga mitte väga palju. Peale 5t hakkkas juba hämaraks minema ja 6st oli pime. Loodus ei paista eesti omast eriti erinevat ainult mõningaid liike palme on aegajalt näha lisaks, peaks mõned juurikad siit vist koju kaasa võtma :D Kiireteede koha pealt hirmutati hullugua, et jubedad ja rekkad on 2-3x suuremad kui eestis. Kumbki väide ei ole siiani veel tõeks ostunud.
Wifit ei pidanud ka hotellis olema aga vähemalt see ühendus töötab :D:P nii et kuulmiseni!
Eile väga palju korda ei saatnud - ajavahe pärast väsimus sees ja eks sisseelamine siin võtab veidike aega. Orlandost sai sõitma hakatud kuskil 11paiku hommikul, tee peal sai külastatud ühte toidupoodi, mis sarnanes üsna palju meie säästumarketile. Veidike sööki tee peale ja muidugi krediitkaardiga selles poes maksta ei õnnestunud, paluti kasutada deebetkaarti, eesti oma muidugi siin ka ei töötanud, nii et lõpuks tuli sularaha mängu võtta. ikka eestis see asi arenenum. Vaid mõnisada meetrit sai edasi sõidetud kui avastasime ühe suure spordipoe aga jah, suur ta oli ja kaupa oli ka palju ja mõni üksik asi oli päris lahe aga üldiselt ütleks, et erilist valikut ei olnud ja lahkusime tühjade kätega. :D
Ning siis sai mööda kiirteed sõidetud ca 2tundi Tampani välja, üks väike eksimus GPS poolt ja väike tiiruke aga üsna kiirelt avastasime, et olemegi oma hotelli ees. Kuna jõudsime veidi varem kohale, siis tegime baaris aega parajaks ning lõpuks ronisime 14korrusele (rohkem liftis nuppe polnud igatahes) oma tuppa. täitsa ok vaade ja meeletu voodi, kuhu tekkis kohe mõtet üks paar veel lisaks kutsuda ja siis oleks ka ruumi veel üle jäänud mõnele :D (Orlandos oli 2voodit aga sellised 3inimese voodid).
Seejärel mõned jalutustsutsakad downdowni ja sellega tutvumine. Leidsime ühe apteegi, kus oli igast lahedaid rohtusid aga lisaks veel jooke, sööke, elektroonikat jne... Aga jah, täna peab veel toidupoode hoolega otsima. Eile igatahes õhtul mõjus veel korralikult ajavahe ja 7paiku saigi magama jäädud ning hommikul 4st üleval :D
Kui rääkida valgeks minemisest ja pimenemisest, siis veidike pikemalt on valge kui eestis aga mitte väga palju. Peale 5t hakkkas juba hämaraks minema ja 6st oli pime. Loodus ei paista eesti omast eriti erinevat ainult mõningaid liike palme on aegajalt näha lisaks, peaks mõned juurikad siit vist koju kaasa võtma :D Kiireteede koha pealt hirmutati hullugua, et jubedad ja rekkad on 2-3x suuremad kui eestis. Kumbki väide ei ole siiani veel tõeks ostunud.
Wifit ei pidanud ka hotellis olema aga vähemalt see ühendus töötab :D:P nii et kuulmiseni!
teisipäev, 20. detsember 2011
Kuidas meid õhku lasti...
Et üritaks kiiruga kirjeldada algust, esimest päeva.
Äratus - kuskil 3:40ajal oli uni läinud ja tagasi ei tulnud, tegelikult veidi varemgi. Eks see reisiärevus oli ilmselt sees.
Sai hulgi söödud eelmisel päeval ostetud Hesburgeri restoraniketi toite, pestud, riietatud end ja sõber Egon (kes ööbis öösel meil), hakkas meile siis kell 4:32 autojuhti mängima ning võtsime suuna lennujaama poole.
Lennujaamas kulges kõik ilusti kiirelt ja plaanipäraselt, rahvast eriti polnud. Mul ei lastud isegi vööd ära võtta pükstelt, läbi katsumisest rääkimata. Sirts siiski katsuti läbi kah. Rahvast eriti polnud aga hakkas tasapisi kogunema, nii et lennuk oli lõpuks päris täis. Ja reis sai alata! Ilus uus lennuk oli 2rida istmeid mõlemal pool ääres.
Lend oli kiire ja korralik, vahepeaö pakuti ka süüa ja juua. Aga jah, see 2tundi kuni Amsterdamini venisid ikka päris kaua. Meil oli muidu päris rahhulik olla, kuna Amsterdamist edasi pidime lendama alles 2,5tunni pärast. Tegelikkuses ega meil seda aega nii palju jäänudki. nii et:
Järgmise lennuki peale hakati laskma juba pea 2tundi varem ja kui jõudsime shopingut ja lennujaaama tutvustavalt tiirult tagasi oli järjekord sisse saamiseni juba pea 100m pikk ja meie seal lõpus. Edasi liikumine oli aeglane ja vaevaline, eks ärevust tekitas ka see, kuidas me nägime, kuidas eelnevaid seal pinniti ja läbi vaadati ja katsuti... päris hea närv oli lõpuks sees. Aga tegelikult nii hull polnudki - esimene mees küsitles, vaatas pabereid, arutas teistega vahepeal, käis arvuti taga vahepeal ja siis saadeti piletiga edasi. seal kontrolliti pilet üle ja saadeti piletit registreerima. see tehtud, siis tagasi piletikontrolli juurde ja see saatis turvalindi poole. Asjad lindile ja ise käed üles ja läbivalgustuskabinetti seisma jalad harkis, nagu vangis :D Minul oli päris palju kohti pildi peal punased ja eks viimasel ajal suureks läinud püksidki üritasid tasapisi maa poole vajuda ning mu roosasid alukaid näidata aga vedas neil, ennem saime asjadega korda ja alles siis saime ootesaali, kust mõne aja pärast hakati rahvast tsoonide kaupa lennukile lubama. Lennuk oli muidugi suurem 4tooli keskel ja mõlemal pool äärtes kaks tooli. 20min peale õiget aega saime õhku ja tegelt see 9tundi lendu seal kulgesid suht kiirelt - süüa pakuti 3 või 4 korda juua pidevalt, sai filme vaadata ja no ei olnud igav aga eks tasapisi hakkas uni ja väsimus võimust võtma.
Minneopolis - siin oli aega 4-5tundi. Peale lennukit siis passikontroll ja jälle küsimused (ja muidugi ennem seda pikk järjekord jälle oodata). Pinniti, mis pinniti, edasi igatahes lasti. Siis saime suured kohvrid kätte ja läksime järgmisse järjekorda - pagasikontrolli. Ootasime ootasime ja siis järsku tuldi juurde ja öeldi, et teie võite minna exit-i poole, ärge enam oodake. jesss... Sai siis edasi mindud ja kohvrid järgmise lindi peale pandud ja olimegi lennujaamas! sai veidi söödud, veidi oodatud ja lennukisse - päris palju rahvast ja suht kitsas lennuk - mõlemal pool 3rida istmeid. 3tundi lendu, mis läks magades-tõustes-magades väsinult ja unisena päris aeglaselt. Olime vist lennukilt välja minnes päris jubedate ja uniste nägudega ja siis pidi minema veel pagastit otsima aga see oli lahe - rongiga viidi sellesse kohta, kus pagastit anti. Päris keeruline oli küll aru saada, kust me nüüd oma asjad seal kätte saame aga läksime teiste järel ja olimegi õiges kohas ja saime need kätte - keegi polnud isegi avanud kotte.
Siis alumisele korrusele ja autorendi punkti - seal jälle tükk aega inglisekeelseid küsimusi, mida pea enam kuidagi ei võtnud vaid olime kõigega nõus et edasi saaks. Auto on muidugi võõras ja harjumatu, veel hullem oli aru saada, kuhu me üldse peame sõitma, et hotellini saada - ma nii kõhutunde järgi sõitsin, kuna GPS ei hakanud tööle ja seisma ei saanud ka jääda, kuna sellist võimalust lihtsalt ei olnud. Lõpuks sain ühe hotelli parklas peatuda ja GPS tööle panna - avastasin, et suund oli isegi õige olnud ja 300m ainult vaja tagasi sõita ja paremale keerata. GPS juhtis päris normaalselt tegelt ja sirts karjuski - "Meie hotell paistab!" ,jess kiire pööre üle vastussuunavööndi ja olimegi kohal. väike regamine 4korrusele ja magama.... ma isegi ei tea kui kaua sai üleval oldud aga raske ja harjumatu see oli..
Eks üritame siis hakata filmima ja pildistama ka tasapisi.
Hetkel on tugev hommikurootsisöögilaud sööödud ja kõtu täis hea olla - pesema veel ja siis edasi!
Äratus - kuskil 3:40ajal oli uni läinud ja tagasi ei tulnud, tegelikult veidi varemgi. Eks see reisiärevus oli ilmselt sees.
Sai hulgi söödud eelmisel päeval ostetud Hesburgeri restoraniketi toite, pestud, riietatud end ja sõber Egon (kes ööbis öösel meil), hakkas meile siis kell 4:32 autojuhti mängima ning võtsime suuna lennujaama poole.
Lennujaamas kulges kõik ilusti kiirelt ja plaanipäraselt, rahvast eriti polnud. Mul ei lastud isegi vööd ära võtta pükstelt, läbi katsumisest rääkimata. Sirts siiski katsuti läbi kah. Rahvast eriti polnud aga hakkas tasapisi kogunema, nii et lennuk oli lõpuks päris täis. Ja reis sai alata! Ilus uus lennuk oli 2rida istmeid mõlemal pool ääres.
Lend oli kiire ja korralik, vahepeaö pakuti ka süüa ja juua. Aga jah, see 2tundi kuni Amsterdamini venisid ikka päris kaua. Meil oli muidu päris rahhulik olla, kuna Amsterdamist edasi pidime lendama alles 2,5tunni pärast. Tegelikkuses ega meil seda aega nii palju jäänudki. nii et:
Järgmise lennuki peale hakati laskma juba pea 2tundi varem ja kui jõudsime shopingut ja lennujaaama tutvustavalt tiirult tagasi oli järjekord sisse saamiseni juba pea 100m pikk ja meie seal lõpus. Edasi liikumine oli aeglane ja vaevaline, eks ärevust tekitas ka see, kuidas me nägime, kuidas eelnevaid seal pinniti ja läbi vaadati ja katsuti... päris hea närv oli lõpuks sees. Aga tegelikult nii hull polnudki - esimene mees küsitles, vaatas pabereid, arutas teistega vahepeal, käis arvuti taga vahepeal ja siis saadeti piletiga edasi. seal kontrolliti pilet üle ja saadeti piletit registreerima. see tehtud, siis tagasi piletikontrolli juurde ja see saatis turvalindi poole. Asjad lindile ja ise käed üles ja läbivalgustuskabinetti seisma jalad harkis, nagu vangis :D Minul oli päris palju kohti pildi peal punased ja eks viimasel ajal suureks läinud püksidki üritasid tasapisi maa poole vajuda ning mu roosasid alukaid näidata aga vedas neil, ennem saime asjadega korda ja alles siis saime ootesaali, kust mõne aja pärast hakati rahvast tsoonide kaupa lennukile lubama. Lennuk oli muidugi suurem 4tooli keskel ja mõlemal pool äärtes kaks tooli. 20min peale õiget aega saime õhku ja tegelt see 9tundi lendu seal kulgesid suht kiirelt - süüa pakuti 3 või 4 korda juua pidevalt, sai filme vaadata ja no ei olnud igav aga eks tasapisi hakkas uni ja väsimus võimust võtma.
Minneopolis - siin oli aega 4-5tundi. Peale lennukit siis passikontroll ja jälle küsimused (ja muidugi ennem seda pikk järjekord jälle oodata). Pinniti, mis pinniti, edasi igatahes lasti. Siis saime suured kohvrid kätte ja läksime järgmisse järjekorda - pagasikontrolli. Ootasime ootasime ja siis järsku tuldi juurde ja öeldi, et teie võite minna exit-i poole, ärge enam oodake. jesss... Sai siis edasi mindud ja kohvrid järgmise lindi peale pandud ja olimegi lennujaamas! sai veidi söödud, veidi oodatud ja lennukisse - päris palju rahvast ja suht kitsas lennuk - mõlemal pool 3rida istmeid. 3tundi lendu, mis läks magades-tõustes-magades väsinult ja unisena päris aeglaselt. Olime vist lennukilt välja minnes päris jubedate ja uniste nägudega ja siis pidi minema veel pagastit otsima aga see oli lahe - rongiga viidi sellesse kohta, kus pagastit anti. Päris keeruline oli küll aru saada, kust me nüüd oma asjad seal kätte saame aga läksime teiste järel ja olimegi õiges kohas ja saime need kätte - keegi polnud isegi avanud kotte.
Siis alumisele korrusele ja autorendi punkti - seal jälle tükk aega inglisekeelseid küsimusi, mida pea enam kuidagi ei võtnud vaid olime kõigega nõus et edasi saaks. Auto on muidugi võõras ja harjumatu, veel hullem oli aru saada, kuhu me üldse peame sõitma, et hotellini saada - ma nii kõhutunde järgi sõitsin, kuna GPS ei hakanud tööle ja seisma ei saanud ka jääda, kuna sellist võimalust lihtsalt ei olnud. Lõpuks sain ühe hotelli parklas peatuda ja GPS tööle panna - avastasin, et suund oli isegi õige olnud ja 300m ainult vaja tagasi sõita ja paremale keerata. GPS juhtis päris normaalselt tegelt ja sirts karjuski - "Meie hotell paistab!" ,jess kiire pööre üle vastussuunavööndi ja olimegi kohal. väike regamine 4korrusele ja magama.... ma isegi ei tea kui kaua sai üleval oldud aga raske ja harjumatu see oli..
Eks üritame siis hakata filmima ja pildistama ka tasapisi.
Hetkel on tugev hommikurootsisöögilaud sööödud ja kõtu täis hea olla - pesema veel ja siis edasi!
esmaspäev, 19. detsember 2011
teisipäev, 13. detsember 2011
Esimene sissekanne - "Enne reisi"!
Nonii, täna on viimane tööpäev enne puhkust 13.12.2011
Ning 19ndal on siis minek -> lend Tallinn-Amsterdam-Minneapolis-Orlando.
Pikk lend, vahemaandumised ja esimene selline suurem kogemus reisimesel.
Üritaks reisi ajal siia siis märkmeid kirjutada, vb pilte või ka videosid lisada, eks näis, kas leiab selleks aega ja jaksu. Hetkel ei kujuta veel kõike ettegi...
Ettevalmistused reisiks said alguse juba 2011aasta alguses ning esimesed teod/piletid/ostud selles suunas mai-juuni 2011. Reisil on mitu eesmärki - pulmareis, puhkus, maailma nägemine ja sport (selle aja jooksul saab läbitud 5km võistlus kahekesi ja poolmaraton ning maraton jooksujalu). Selle viimase tegevuse suhtes on olnud mitmeid segavaid asjaolusid - jalaluumurd augustis, katkise luuga joostud Tallinna maraton septembris, ravimine, puhkus jooksust ja arsti soovitus 6kuu jooksul mitte joosta ja isegi käimisest hoiduda... nii kaua peaks paranemine aega võtma. Eks lõplik otsus osaleda või mitte selgub jaanuaris vahetult enne jooksu aga hetkeseisuga on vaim valmis selleks riskiks ja kannatuseks. Loodatavasti aitab jalg kaasa ja seda maratoni ei läbi ühe jala peal longates nagu eelmine kord vaid lõpuni, kasvõi kõndides!
Võimalikke tagasilööke on olnud teisigi - üks elamise broneering (Miami Beach) katkestati ja pidi mitu nädalat raha tagasi ootama ja kirju vahetama aga lõpuks sai selle asemele veidike odavamagi elamise :D nii et isegi läks õnneks.
Auto broneerimisel pidi tabama ca 1min augu, kus hinnad olid 5x odavamad ja siis kähku ära tegema asja. Ka seda tabada võttis aega paar nädalat.
Nüüdseks peaks kõik, mis võimalik, tehtud olema ja kohvrid lähevad pakkimisele! Eks mure on kindlasti veel käsipagasi kohta, kas selle kaal ja mõõtmed jne on ikka õiged aga noh, enam pole teha midagi ja kõik selgub kohapeal. aeg annab arutust.
Igatahes tasapisi hakkab närv juba sisse tulema... Huvitav, kuidas viimasel kodumaaööl unega lood on? Aga sellest juba peale lendu!
Rahalises osas peab olema tänulik vanematele ja sugulastele aga ka teistele pulmakülalistele, kes andsid oma olulise panuse selle reisi õnnestumisele. Ja ka muidu, vaimne tugi ja nõuanded on kindlasti abiks. Nii et tänud kõigile!
Ning 19ndal on siis minek -> lend Tallinn-Amsterdam-Minneapolis-Orlando.
Pikk lend, vahemaandumised ja esimene selline suurem kogemus reisimesel.
Üritaks reisi ajal siia siis märkmeid kirjutada, vb pilte või ka videosid lisada, eks näis, kas leiab selleks aega ja jaksu. Hetkel ei kujuta veel kõike ettegi...
Ettevalmistused reisiks said alguse juba 2011aasta alguses ning esimesed teod/piletid/ostud selles suunas mai-juuni 2011. Reisil on mitu eesmärki - pulmareis, puhkus, maailma nägemine ja sport (selle aja jooksul saab läbitud 5km võistlus kahekesi ja poolmaraton ning maraton jooksujalu). Selle viimase tegevuse suhtes on olnud mitmeid segavaid asjaolusid - jalaluumurd augustis, katkise luuga joostud Tallinna maraton septembris, ravimine, puhkus jooksust ja arsti soovitus 6kuu jooksul mitte joosta ja isegi käimisest hoiduda... nii kaua peaks paranemine aega võtma. Eks lõplik otsus osaleda või mitte selgub jaanuaris vahetult enne jooksu aga hetkeseisuga on vaim valmis selleks riskiks ja kannatuseks. Loodatavasti aitab jalg kaasa ja seda maratoni ei läbi ühe jala peal longates nagu eelmine kord vaid lõpuni, kasvõi kõndides!
Võimalikke tagasilööke on olnud teisigi - üks elamise broneering (Miami Beach) katkestati ja pidi mitu nädalat raha tagasi ootama ja kirju vahetama aga lõpuks sai selle asemele veidike odavamagi elamise :D nii et isegi läks õnneks.
Auto broneerimisel pidi tabama ca 1min augu, kus hinnad olid 5x odavamad ja siis kähku ära tegema asja. Ka seda tabada võttis aega paar nädalat.
Nüüdseks peaks kõik, mis võimalik, tehtud olema ja kohvrid lähevad pakkimisele! Eks mure on kindlasti veel käsipagasi kohta, kas selle kaal ja mõõtmed jne on ikka õiged aga noh, enam pole teha midagi ja kõik selgub kohapeal. aeg annab arutust.
Igatahes tasapisi hakkab närv juba sisse tulema... Huvitav, kuidas viimasel kodumaaööl unega lood on? Aga sellest juba peale lendu!
Rahalises osas peab olema tänulik vanematele ja sugulastele aga ka teistele pulmakülalistele, kes andsid oma olulise panuse selle reisi õnnestumisele. Ja ka muidu, vaimne tugi ja nõuanded on kindlasti abiks. Nii et tänud kõigile!
Tellimine:
Postitused (Atom)