Et üritaks kiiruga kirjeldada algust, esimest päeva.
Äratus - kuskil 3:40ajal oli uni läinud ja tagasi ei tulnud, tegelikult veidi varemgi. Eks see reisiärevus oli ilmselt sees.
Sai hulgi söödud eelmisel päeval ostetud Hesburgeri restoraniketi toite, pestud, riietatud end ja sõber Egon (kes ööbis öösel meil), hakkas meile siis kell 4:32 autojuhti mängima ning võtsime suuna lennujaama poole.
Lennujaamas kulges kõik ilusti kiirelt ja plaanipäraselt, rahvast eriti polnud. Mul ei lastud isegi vööd ära võtta pükstelt, läbi katsumisest rääkimata. Sirts siiski katsuti läbi kah. Rahvast eriti polnud aga hakkas tasapisi kogunema, nii et lennuk oli lõpuks päris täis. Ja reis sai alata! Ilus uus lennuk oli 2rida istmeid mõlemal pool ääres.
Lend oli kiire ja korralik, vahepeaö pakuti ka süüa ja juua. Aga jah, see 2tundi kuni Amsterdamini venisid ikka päris kaua. Meil oli muidu päris rahhulik olla, kuna Amsterdamist edasi pidime lendama alles 2,5tunni pärast. Tegelikkuses ega meil seda aega nii palju jäänudki. nii et:
Järgmise lennuki peale hakati laskma juba pea 2tundi varem ja kui jõudsime shopingut ja lennujaaama tutvustavalt tiirult tagasi oli järjekord sisse saamiseni juba pea 100m pikk ja meie seal lõpus. Edasi liikumine oli aeglane ja vaevaline, eks ärevust tekitas ka see, kuidas me nägime, kuidas eelnevaid seal pinniti ja läbi vaadati ja katsuti... päris hea närv oli lõpuks sees. Aga tegelikult nii hull polnudki - esimene mees küsitles, vaatas pabereid, arutas teistega vahepeal, käis arvuti taga vahepeal ja siis saadeti piletiga edasi. seal kontrolliti pilet üle ja saadeti piletit registreerima. see tehtud, siis tagasi piletikontrolli juurde ja see saatis turvalindi poole. Asjad lindile ja ise käed üles ja läbivalgustuskabinetti seisma jalad harkis, nagu vangis :D Minul oli päris palju kohti pildi peal punased ja eks viimasel ajal suureks läinud püksidki üritasid tasapisi maa poole vajuda ning mu roosasid alukaid näidata aga vedas neil, ennem saime asjadega korda ja alles siis saime ootesaali, kust mõne aja pärast hakati rahvast tsoonide kaupa lennukile lubama. Lennuk oli muidugi suurem 4tooli keskel ja mõlemal pool äärtes kaks tooli. 20min peale õiget aega saime õhku ja tegelt see 9tundi lendu seal kulgesid suht kiirelt - süüa pakuti 3 või 4 korda juua pidevalt, sai filme vaadata ja no ei olnud igav aga eks tasapisi hakkas uni ja väsimus võimust võtma.
Minneopolis - siin oli aega 4-5tundi. Peale lennukit siis passikontroll ja jälle küsimused (ja muidugi ennem seda pikk järjekord jälle oodata). Pinniti, mis pinniti, edasi igatahes lasti. Siis saime suured kohvrid kätte ja läksime järgmisse järjekorda - pagasikontrolli. Ootasime ootasime ja siis järsku tuldi juurde ja öeldi, et teie võite minna exit-i poole, ärge enam oodake. jesss... Sai siis edasi mindud ja kohvrid järgmise lindi peale pandud ja olimegi lennujaamas! sai veidi söödud, veidi oodatud ja lennukisse - päris palju rahvast ja suht kitsas lennuk - mõlemal pool 3rida istmeid. 3tundi lendu, mis läks magades-tõustes-magades väsinult ja unisena päris aeglaselt. Olime vist lennukilt välja minnes päris jubedate ja uniste nägudega ja siis pidi minema veel pagastit otsima aga see oli lahe - rongiga viidi sellesse kohta, kus pagastit anti. Päris keeruline oli küll aru saada, kust me nüüd oma asjad seal kätte saame aga läksime teiste järel ja olimegi õiges kohas ja saime need kätte - keegi polnud isegi avanud kotte.
Siis alumisele korrusele ja autorendi punkti - seal jälle tükk aega inglisekeelseid küsimusi, mida pea enam kuidagi ei võtnud vaid olime kõigega nõus et edasi saaks. Auto on muidugi võõras ja harjumatu, veel hullem oli aru saada, kuhu me üldse peame sõitma, et hotellini saada - ma nii kõhutunde järgi sõitsin, kuna GPS ei hakanud tööle ja seisma ei saanud ka jääda, kuna sellist võimalust lihtsalt ei olnud. Lõpuks sain ühe hotelli parklas peatuda ja GPS tööle panna - avastasin, et suund oli isegi õige olnud ja 300m ainult vaja tagasi sõita ja paremale keerata. GPS juhtis päris normaalselt tegelt ja sirts karjuski - "Meie hotell paistab!" ,jess kiire pööre üle vastussuunavööndi ja olimegi kohal. väike regamine 4korrusele ja magama.... ma isegi ei tea kui kaua sai üleval oldud aga raske ja harjumatu see oli..
Eks üritame siis hakata filmima ja pildistama ka tasapisi.
Hetkel on tugev hommikurootsisöögilaud sööödud ja kõtu täis hea olla - pesema veel ja siis edasi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar