Päris hull sõit tegelikult aga õnneks valisime seekord suunad ja ajad veidi paremini ja eelmise päeva ummikutes enam ei istunud vaid saime peaaegu koguaeg ilusti sõita.
Marathonist hotellist äraõiduga sai muidugi kino ka ja mitte vähe, nüüd võib meid ametlikult tuulepeadeks nimetada :D mind muidugi Cool Boy-ks veel lisaks :D Nimelt panime asjad suht-koht varakult kokku, peale hommikusööki ja asusime minekule, andsime toavõtmed ära ja uksest välja, kui mulle turgatas meelde, et ohhsaarsk küll, mu ülikallid päikseprillid pole mitte ees, vaid ilmselt tuppa jäänud - eks läksin siis muidugi ilusti viisakalt leti juurde ja küsisin oma konarlikus ja vaevalises inglise keeles võtme tagasi ja viuhh tuppa, kus kuidugi need ööpkapi peal olidki. jess! ja teele! aga võta näpust, 10-15min sõidetud, kui äkki mõtlesin, et midagi nagu on veel puudu - pekki rsk videokaamera maas... ja jälle tagasi, seekord siis Sirts võtmeid küsima ja tagasi üles - alles! Nüüd siis sai alles peale mõningaid viivitusi uuesti teele asuda!
Key Westis me seekord midagi erilist ise ei plaaninud - tahtsime lihtsalt linna vaadata, jalutada, randa sattuda. See aeg läüks väga ruttu ja siis teele Miami Beachi poole, milleks GPS pakkus muidugi üle 4tunni jälle sõitu. krrrr lootusetu oli enne pimedat jõuda. Õnneks sai veidi aega võita üldises, lubatust tunduvalt kiiremas liiklusvoolus, nagu siin kombeks on ja ainult viimased 20-25min läksid päris pimedas. Seekord pakkus GPS ka päris õige koha välja ja ekslema ei pidanud - parkisime ilusti maja ette (maja nimi muide Jefferson Park) ja kähku üles (garaasi võti pidi olema laua peal), kuna ei tahtnud ju parkimise eest trahvi maksta linnas. Siin läks kõik ilusti ja õnnelikult, täitsa lahe mõnus korter on. Magamistuba ilusti, suur elutuba, esikud, köögid, vetsud, vannid, panipaigad nagu ikka :D ja rõdu ka.
Tegelt on asukoht ka täitsa ok, kuna maja taga kohe on Flamingo park, kus käisin ja tegin siis selle riigi pinna peal 3nda kerge jooksu, täna hommikul kella 5paiku. Mõnus, vaikne, rahulik...
Tänased, uued plaanid on veel Sirtsu peas, eks need selguvad, kui ta üles lõpuks suvatseb tõusta :P
reede, 30. detsember 2011
neljapäev, 29. detsember 2011
27.11-28.11.2011 Marco Island, Key West, Marathon
Vahepeal jälle päevakese võlgu jäänud....
Parandame vead. 26ndal jõudsime siis Cape Coralisse, mis tegelikult oli selline mõnus väike ja vaikne kohakene, nagu enamus siinsed kohad. :D Elamine oli selline suht ameerikaliku motelli tüüpi 2korruselises majakeses, esimesel korrusel. Veidi ebamugav oli, et äkki keegi astub sisse või vaatab aknast, mis teeme aga siinmail on inimesed tolerantsed ja viisakad, nii et tegelikult polnud seal karta midagi. Ka pimeda ajal oli väljas täiesti mõnusalt palav. Igatahes kõik läks ok.
ja 27ndal sai sõidetud edasi läbi Naplesi Marco Islandi poole. Plaane oli ju tehtud, misa kohapeal teha aga läks ikka nagu alati - Naplesis sattus tee peale kohalik kaubamaja, kus kulus vist enam kui 3tundi jälle. Noo selliseid allahindlusi, mis seal olid tol päeval, ei näe meie mail ilmselt kunagi :D Igatahes shoppamine muutus lausa paaniliseks shoppamiseks :P ja hinnad.... Eriti hea näide oli esimene ost - mulle igast t-särke, kuna ma ju suudan ikka ja jälle määrida neid ja midagi on ju vaja selga ka panna, onju!? mingi 7särki vist lõpuks läks loosi aga kassas kassapidaja küsis, kas võib ostud lahku lüüa, et meil soodsam, kuna ta saab teatud summast alates meile teha 10dollarit alla, siis saaksime 2x - egas midagi, loogiline ju, et olime nõus ja see tuli lisaks meeletult allahinnatud kaubale. nojaa ostutsekiga saime kaasa ka 5dollarilise allahindluse kupongi järgmiselt ostult :D ühesõnaga 3kordne allahindlus. Kahju, et sinna poodi rohkem ei sattunud...
aga see selleks, sattusin siin liiga hoogu selle shoppamise kirjeldamisega - öelda võib veel niipalju, et kogu kupatus oli nagu igal pool mujal - väljas eriti inimesi ei näe aga sees on neid rohkem, kui meil hullude päevade ajal aga samas on kõik meeletult viisakad ja tähelepanelikud teiste suhtes, ei mingit kalemist ega tõuklemist. vastupidi....
Aga siis sai edasi kimatud Marco Islandi poole, mis polnud tegelikult enam kaugel - järjekordne mõnus koht elamiseks. vaikne, rahulik ja ülimalt ilus keskkond - lilled, pargid, rand... kõik on väga hästi läbi mõeldud ja korras, puhas. Ainuke asi, mis igal pool veidi tuska tekitab on see, et väga kaua peab jalakäiate lubavat tuld ootama aga noo kõik sõidavad ju siin autodega, meie hullud ainult harjunud jalutama. Elamisest siis - seekord bed & breakfast tüüpi, inimeste elumajas oma tuba vannitoaga. maja taga bassein, kuhu oleks tahtnud küll ujuma minna aga noo ei jõudnud sinna ikka :D Peremees/naine olid väga toredad ja abivalmid, külalisi oli vist kokku seal 4perekonda. Üks paar, kellega me ka hommikusöögilauda jagasime, oli meiega väga sarnane, ainult vanemad meist - naine õpetaja, mees arvutimees, kellele meeldib joosta ja pikki maid ning naudib seda aega, kui saab oma mõtetega üksi olla. Tuba oli majas väga ilus ja avar, söök hea ja palju.
Marco Islandil veetsime kokku 2meeldivat päeva ja oleks tahtnud kauem olla. Viimasel päeval tahtis taevast, esmakordselt meie siinoleku aja jooksul ka veidi vihmakest läbi päikese tulla aga palmide all saab ju oodata vihmahoo raugemist, nii et elasime üle. Teed randa oli seal ikka hirmraske leida, privaatsete randa minekute vahel ja ega mee praegu ka kindlad ole, et kas ikka läksime õigest kohast aga eks võõrast keelt rääkides äratasime ka vähem kahtlust - äkki oleme hotelli külalised? :D rand oli pikk, põhimõtteliselt kogu saare mereäärne osa oli üks suur rand, laine suur ja tugev, vesi ka ok. Liiv on siinkandis palju valgem ja pehmem, kui eestis. Tagasiteel rannast sai isegi kohaliku MacDonaldsi teenuseid kasutatud. toit oli ka parem ja usaldus suurem - joogiks anti tass ja said ise lasta, palju tahtsid :P meie tahtsime! kokku võttis rannaskäik aega üle 3tunni....
Eile hommikul sai siis Marco Islandi maapind jalgadelt pühitud ja teele asutud Key Westi poole - ees ootas pikkpikkpikk sõit - GPS järgi isegi üle 5tunni, tegelikkuses veidi üle 4tunni sõitu. Aga see aeg läks kuidagi väga kähku, sai imetletud ümbrust ja kiirteid.... Kõige aeglasem osa oli Key Westi poole sõites, kus kohati autod venisid meie ummikute sarnaselt. Meie elamine siis sellises kohas nimega Marathon, mis sai muidugi ka väga palju nime pärast valitud, kuna seda ju saab jooksma siin ka varsti mindud. Hotelli poole sõites kartsime hullemat, kuna eespool olevad elamiskohad ei olnud just paljulubavad... aga kohale jõudes saime meeldiva üllatuse osaliseks - väga kena hotell, ilus suur tuba. jäi tunne, et siinse kandi üks parimaid valikuid! Kuigi varsti pidi hakkama pimedaks minema, siis mõtlesime ikka korra tipus Kwy Westis ka ära käia 82km siis veel edasi, kohale jõudsime kui hämardus ja ära saime juba pimedas aga need tuled seal pimedas oli omaette kogemus ja vaatepilt, lahe!
Nüüd siis hommik käes ja tänase päeva lõpuks peaksime Beachil olema!
Parandame vead. 26ndal jõudsime siis Cape Coralisse, mis tegelikult oli selline mõnus väike ja vaikne kohakene, nagu enamus siinsed kohad. :D Elamine oli selline suht ameerikaliku motelli tüüpi 2korruselises majakeses, esimesel korrusel. Veidi ebamugav oli, et äkki keegi astub sisse või vaatab aknast, mis teeme aga siinmail on inimesed tolerantsed ja viisakad, nii et tegelikult polnud seal karta midagi. Ka pimeda ajal oli väljas täiesti mõnusalt palav. Igatahes kõik läks ok.
ja 27ndal sai sõidetud edasi läbi Naplesi Marco Islandi poole. Plaane oli ju tehtud, misa kohapeal teha aga läks ikka nagu alati - Naplesis sattus tee peale kohalik kaubamaja, kus kulus vist enam kui 3tundi jälle. Noo selliseid allahindlusi, mis seal olid tol päeval, ei näe meie mail ilmselt kunagi :D Igatahes shoppamine muutus lausa paaniliseks shoppamiseks :P ja hinnad.... Eriti hea näide oli esimene ost - mulle igast t-särke, kuna ma ju suudan ikka ja jälle määrida neid ja midagi on ju vaja selga ka panna, onju!? mingi 7särki vist lõpuks läks loosi aga kassas kassapidaja küsis, kas võib ostud lahku lüüa, et meil soodsam, kuna ta saab teatud summast alates meile teha 10dollarit alla, siis saaksime 2x - egas midagi, loogiline ju, et olime nõus ja see tuli lisaks meeletult allahinnatud kaubale. nojaa ostutsekiga saime kaasa ka 5dollarilise allahindluse kupongi järgmiselt ostult :D ühesõnaga 3kordne allahindlus. Kahju, et sinna poodi rohkem ei sattunud...
aga see selleks, sattusin siin liiga hoogu selle shoppamise kirjeldamisega - öelda võib veel niipalju, et kogu kupatus oli nagu igal pool mujal - väljas eriti inimesi ei näe aga sees on neid rohkem, kui meil hullude päevade ajal aga samas on kõik meeletult viisakad ja tähelepanelikud teiste suhtes, ei mingit kalemist ega tõuklemist. vastupidi....
Aga siis sai edasi kimatud Marco Islandi poole, mis polnud tegelikult enam kaugel - järjekordne mõnus koht elamiseks. vaikne, rahulik ja ülimalt ilus keskkond - lilled, pargid, rand... kõik on väga hästi läbi mõeldud ja korras, puhas. Ainuke asi, mis igal pool veidi tuska tekitab on see, et väga kaua peab jalakäiate lubavat tuld ootama aga noo kõik sõidavad ju siin autodega, meie hullud ainult harjunud jalutama. Elamisest siis - seekord bed & breakfast tüüpi, inimeste elumajas oma tuba vannitoaga. maja taga bassein, kuhu oleks tahtnud küll ujuma minna aga noo ei jõudnud sinna ikka :D Peremees/naine olid väga toredad ja abivalmid, külalisi oli vist kokku seal 4perekonda. Üks paar, kellega me ka hommikusöögilauda jagasime, oli meiega väga sarnane, ainult vanemad meist - naine õpetaja, mees arvutimees, kellele meeldib joosta ja pikki maid ning naudib seda aega, kui saab oma mõtetega üksi olla. Tuba oli majas väga ilus ja avar, söök hea ja palju.
Marco Islandil veetsime kokku 2meeldivat päeva ja oleks tahtnud kauem olla. Viimasel päeval tahtis taevast, esmakordselt meie siinoleku aja jooksul ka veidi vihmakest läbi päikese tulla aga palmide all saab ju oodata vihmahoo raugemist, nii et elasime üle. Teed randa oli seal ikka hirmraske leida, privaatsete randa minekute vahel ja ega mee praegu ka kindlad ole, et kas ikka läksime õigest kohast aga eks võõrast keelt rääkides äratasime ka vähem kahtlust - äkki oleme hotelli külalised? :D rand oli pikk, põhimõtteliselt kogu saare mereäärne osa oli üks suur rand, laine suur ja tugev, vesi ka ok. Liiv on siinkandis palju valgem ja pehmem, kui eestis. Tagasiteel rannast sai isegi kohaliku MacDonaldsi teenuseid kasutatud. toit oli ka parem ja usaldus suurem - joogiks anti tass ja said ise lasta, palju tahtsid :P meie tahtsime! kokku võttis rannaskäik aega üle 3tunni....
Eile hommikul sai siis Marco Islandi maapind jalgadelt pühitud ja teele asutud Key Westi poole - ees ootas pikkpikkpikk sõit - GPS järgi isegi üle 5tunni, tegelikkuses veidi üle 4tunni sõitu. Aga see aeg läks kuidagi väga kähku, sai imetletud ümbrust ja kiirteid.... Kõige aeglasem osa oli Key Westi poole sõites, kus kohati autod venisid meie ummikute sarnaselt. Meie elamine siis sellises kohas nimega Marathon, mis sai muidugi ka väga palju nime pärast valitud, kuna seda ju saab jooksma siin ka varsti mindud. Hotelli poole sõites kartsime hullemat, kuna eespool olevad elamiskohad ei olnud just paljulubavad... aga kohale jõudes saime meeldiva üllatuse osaliseks - väga kena hotell, ilus suur tuba. jäi tunne, et siinse kandi üks parimaid valikuid! Kuigi varsti pidi hakkama pimedaks minema, siis mõtlesime ikka korra tipus Kwy Westis ka ära käia 82km siis veel edasi, kohale jõudsime kui hämardus ja ära saime juba pimedas aga need tuled seal pimedas oli omaette kogemus ja vaatepilt, lahe!
Nüüd siis hommik käes ja tänase päeva lõpuks peaksime Beachil olema!
esmaspäev, 26. detsember 2011
Eilne jutt võlgu
Ja tegelt pole ka palju midagi kirjutada. On lihtsalt veidi shopatud ja ringi jalutatud ning sõidetud. Lihtsalt puhatud ja olemist nauditud. Ilmad on nii palavad 27-29kraadi päeval ja siinne lõunamaine päike on hulga kuumem kui Neil suviti, eestimaa jahedast ilmast siia tulles on Ikka päris väsitav. Üldse ei imesta, et tänaval inimesi ei näe ja isegi autosid nii vähe sõidab... Kõik on poes soojas:P ise ka ei tahaxki poest välja minna või toast....
Tänane päev sai alguse check out-ga Tampa hotellist ja Clearwateri lõunarannas olemise-jalutamisega ning edasi palavas autos ca4 tunnine tuim kihutsmine Cape Coralisse, kus väikse jamamisega saime öömajale. Nimelt polnud offices kedagi, aind telefoni nr-d kuhu helistada... Ja numbrid plus koguaeg busy... Sai isegi eestisse helistatud ja nõu küsitud, et äkki vaja mingi riigikood ettevalida aga siis taipasin, et +polegi ette vaja ja 3sekundit peale kõnet oli kutt nagu 5kopikat rattaga kohal. Vat nii siis. Väike jalutuskäik veel väljas ja siis tuttu. Homme ju vaja Marco Idlandile sõita paarix päevax!
laupäev, 24. detsember 2011
23.12.2011 - Tampa, shopingupäev
Tänane päev möödus siis shopingutähe all. Kõik Sirtsu plaanid täna ühte kohta minna läksid vett vedama, kuna ta alles hommikul avastas, et täna neljapäev ja neljapäeviti koht suletud. Jäigi siis päev shoppamiseks. Plaanis oli vist 6-7poodi ja saigi starditud teele.
Esimene oli apteek, et rohuvarusid täiendada, selle leidsime. Suht väike koht linnas. Meie Nõmme on ka suurem ja ilusam :D ja eks mõningaid asju sealt ka sai. Edasi läksime mulle spordipoodi otsima. GPS juhatas ilusti lõpuni ja olime tühermaal... nats tiirutasime seal ringi aga maju ei näinud ja sisi mõtlesime, et mis see suur autosid paksult täis parkmisplats seal kõrval ikka on, lähme vaatama - ohsajummel küll, kohta oli ikka raske leida aga meil vedas, leidsime kohe :D ja siis vaatama, kas äkki oleme õiges kohas ja... olimegi! ülla-ülla, umbes täpselt saime pihta. Selline pisike 2korruseline pood paistis olema ja meie Stockmani sarnane aga siis... muudkui läheme ja läheme ja lõppu ei tule... ühesõnaga, supersuur pood oli ja rahvast hulgi täis, jõuluvanad ja kuused kõik puha olemas. mis siin ikka rääkida - poes läks vist 4tundi ja hulga pappi. Sirts muidugi ütles, et võtame ära ja kõik janiiseeläks.... mulle kaks paari jooksutossusid, mida eestist ei saa ja netist tellida ei julge, kuna tossud ilma sokkideta on sama, mis saabas ilma jalata, siis sokid ka muidugi juurde ja kuna sporidkas oli hulgi roosasid ja kirevaid asju, siis olime sunnitud neid ka ostma. Eks paar poodi oli ilusate kenade roosade asjakestega veel, millest mööda ei saanud minna ja rahakotti lahti tegemata ei saanud ju ka jätta... kõige tipuks sirts ei olnud nõus ära minema ilma Kohapeal valmistatud juustukookideta ja tuli neid ka muretseda. Parkla kohta veel nii palju, et kui vahepeal asju autosse viisime, siis mitmest suunast autod muudkui ootasid, et kes ees, see mees kui ära sõidame aga võta näpust ei sõitnud :D petekas!
Kui lõpuks ära sõitmiseks läks oli seis sama, ainukese vahega, et siis anti signaali ka, et kaua võib :D aga meil pohhui, me ei saanud ju ära sõita ilma GPS paika panemata, head lollid ikka küll. täitsa pohh oli, oodaku! Kell oli juba nii palju, et pidime toidupoodi minema ja kuna, me eelmisel päeval leidsime supermõnusa poe ja rohkem neid ei teadnud, siis panimegi selle asukoha sisse ja tuld! Poes saime õnneks kiirelt hakkama, kuna eelmise korraga oli see juba nii tuttavaks ning koduseks saanud. ja ega rohkemat rääkida olegi - jõudsime õnnelikult tagasi koju st hotelli muidugi :P
homseni siis!
Esimene oli apteek, et rohuvarusid täiendada, selle leidsime. Suht väike koht linnas. Meie Nõmme on ka suurem ja ilusam :D ja eks mõningaid asju sealt ka sai. Edasi läksime mulle spordipoodi otsima. GPS juhatas ilusti lõpuni ja olime tühermaal... nats tiirutasime seal ringi aga maju ei näinud ja sisi mõtlesime, et mis see suur autosid paksult täis parkmisplats seal kõrval ikka on, lähme vaatama - ohsajummel küll, kohta oli ikka raske leida aga meil vedas, leidsime kohe :D ja siis vaatama, kas äkki oleme õiges kohas ja... olimegi! ülla-ülla, umbes täpselt saime pihta. Selline pisike 2korruseline pood paistis olema ja meie Stockmani sarnane aga siis... muudkui läheme ja läheme ja lõppu ei tule... ühesõnaga, supersuur pood oli ja rahvast hulgi täis, jõuluvanad ja kuused kõik puha olemas. mis siin ikka rääkida - poes läks vist 4tundi ja hulga pappi. Sirts muidugi ütles, et võtame ära ja kõik janiiseeläks.... mulle kaks paari jooksutossusid, mida eestist ei saa ja netist tellida ei julge, kuna tossud ilma sokkideta on sama, mis saabas ilma jalata, siis sokid ka muidugi juurde ja kuna sporidkas oli hulgi roosasid ja kirevaid asju, siis olime sunnitud neid ka ostma. Eks paar poodi oli ilusate kenade roosade asjakestega veel, millest mööda ei saanud minna ja rahakotti lahti tegemata ei saanud ju ka jätta... kõige tipuks sirts ei olnud nõus ära minema ilma Kohapeal valmistatud juustukookideta ja tuli neid ka muretseda. Parkla kohta veel nii palju, et kui vahepeal asju autosse viisime, siis mitmest suunast autod muudkui ootasid, et kes ees, see mees kui ära sõidame aga võta näpust ei sõitnud :D petekas!
Kui lõpuks ära sõitmiseks läks oli seis sama, ainukese vahega, et siis anti signaali ka, et kaua võib :D aga meil pohhui, me ei saanud ju ära sõita ilma GPS paika panemata, head lollid ikka küll. täitsa pohh oli, oodaku! Kell oli juba nii palju, et pidime toidupoodi minema ja kuna, me eelmisel päeval leidsime supermõnusa poe ja rohkem neid ei teadnud, siis panimegi selle asukoha sisse ja tuld! Poes saime õnneks kiirelt hakkama, kuna eelmise korraga oli see juba nii tuttavaks ning koduseks saanud. ja ega rohkemat rääkida olegi - jõudsime õnnelikult tagasi koju st hotelli muidugi :P
homseni siis!
reede, 23. detsember 2011
Mixon Fruits Farm ja Premium Outlets - tehtud
Täna sai siis linnast väike väljasõit tehtud ca 80km kanti vast mööda kiireteesid sõitu. Tagasitulles oli väike avarii ka tee peal ja sealt sõitsid kõik ilusti mööda.
Mida tähele olen pannud - kõik on tegelikult väga viisakad - ei lähe sulle vastugi kui vabandavad, teretavad niisamagi. Kui teed pilti või filmid, siis jäävad KÕIK seisma ja ootavad, millal sa valmis saad jne jne...
Aga kuhu siis jutuga jäin - Sai sõidetud Mixon Fruits Farmi, kuna GPS ei leidnud kuidagi mul kohta üles, siis panin umbkaudselt asja paika ja sai selle järgi mindud. Aga jah looda saa, noo tiiruta, mis sa seal koha läheduses tiirutad, ei leia üles. Mõtlesin juba, et ju mingi väike putka, kuhu ei tahagi minna aga siis tuli tarkpea Sirts välja omapoolse pakkumisega, et ta üritab ise sihtkoha sisse panna ja näe imenäppu - seisime tee ääres, mida mööda pidi veel 300m edasi sõitma ja päris suuur farm oligi seal olemas :D Selle ajavenituse tõttu jäime küll eelmisest ekskursioonist napilt maha aga selle aja veetsime poes ja fantastiliselt head kohalikku apelsinijäätist süües. Poes oli igast lahedaid asju, mis nende endi puuviljadest tehtud ja päris suur pood oli. Saime eestisse sealt ühe kingi isegi ostetud kaasa reisist. Sai tootmishoonetes ka veidike ringi vaadatud kollase joone taga :D ning lõpuks siis rongiga suur tiit peale tehtud kogu kupatusele, seal oli erinevaid sorte asju ja näidati räägiti ka ajaloost. Pikemalt läks aega kohalikus loomaias, mis oli kogunenud maha jäetud või teel viga saanud ja terveks ravitud loomadest. Seal oli erinevaid lahedaid loomi ja linde. eredamad näited - kilpkonnad, püüton, mingi kitseke, mingi imelikku tõugu metssiga, ja veel ja veel... :P
Kui selle kohaga ühel pool olime, siis sai edasi sõidetud outletti, et vaadata, kas midagi head ka pakkuda on. Ütleme nii, ülisuure pinna peal ja suur parkla aga ikkagi tuli kohta otsida. samas enamus poed olid minu arust suht mõtetud ja midagi kena või asjalikku ma ei märganud aga ilmselt pole ka selliseid asju, mis mulle meeldiks odavates poodides eriti müügil :D
ja teate, kui kiiresti siin aeg läheb... lausa jube mõelda. tagasi jõudes oli just aeg, kus hakkas hämarduma ja pääsesime pimedas sõidu käest. Kiirteede kohta veel nii palju, et nendega hirmutati et oi kui jubedad ja hirmus sõita - minu arust on eesti liiklus palju hullem. siin on lihtsalt rohkem radu aga selle võrra on ju ka lihtsam sõita, saab alati mööda ja rida vahetada kui vaja!
Mida tähele olen pannud - kõik on tegelikult väga viisakad - ei lähe sulle vastugi kui vabandavad, teretavad niisamagi. Kui teed pilti või filmid, siis jäävad KÕIK seisma ja ootavad, millal sa valmis saad jne jne...
Aga kuhu siis jutuga jäin - Sai sõidetud Mixon Fruits Farmi, kuna GPS ei leidnud kuidagi mul kohta üles, siis panin umbkaudselt asja paika ja sai selle järgi mindud. Aga jah looda saa, noo tiiruta, mis sa seal koha läheduses tiirutad, ei leia üles. Mõtlesin juba, et ju mingi väike putka, kuhu ei tahagi minna aga siis tuli tarkpea Sirts välja omapoolse pakkumisega, et ta üritab ise sihtkoha sisse panna ja näe imenäppu - seisime tee ääres, mida mööda pidi veel 300m edasi sõitma ja päris suuur farm oligi seal olemas :D Selle ajavenituse tõttu jäime küll eelmisest ekskursioonist napilt maha aga selle aja veetsime poes ja fantastiliselt head kohalikku apelsinijäätist süües. Poes oli igast lahedaid asju, mis nende endi puuviljadest tehtud ja päris suur pood oli. Saime eestisse sealt ühe kingi isegi ostetud kaasa reisist. Sai tootmishoonetes ka veidike ringi vaadatud kollase joone taga :D ning lõpuks siis rongiga suur tiit peale tehtud kogu kupatusele, seal oli erinevaid sorte asju ja näidati räägiti ka ajaloost. Pikemalt läks aega kohalikus loomaias, mis oli kogunenud maha jäetud või teel viga saanud ja terveks ravitud loomadest. Seal oli erinevaid lahedaid loomi ja linde. eredamad näited - kilpkonnad, püüton, mingi kitseke, mingi imelikku tõugu metssiga, ja veel ja veel... :P
Kui selle kohaga ühel pool olime, siis sai edasi sõidetud outletti, et vaadata, kas midagi head ka pakkuda on. Ütleme nii, ülisuure pinna peal ja suur parkla aga ikkagi tuli kohta otsida. samas enamus poed olid minu arust suht mõtetud ja midagi kena või asjalikku ma ei märganud aga ilmselt pole ka selliseid asju, mis mulle meeldiks odavates poodides eriti müügil :D
ja teate, kui kiiresti siin aeg läheb... lausa jube mõelda. tagasi jõudes oli just aeg, kus hakkas hämarduma ja pääsesime pimedas sõidu käest. Kiirteede kohta veel nii palju, et nendega hirmutati et oi kui jubedad ja hirmus sõita - minu arust on eesti liiklus palju hullem. siin on lihtsalt rohkem radu aga selle võrra on ju ka lihtsam sõita, saab alati mööda ja rida vahetada kui vaja!
kolmapäev, 21. detsember 2011
Tampa 20.12.2011
Hetkel küll juba 21.12 hommik ja vaatame, mis täna ette võtame aga sellest siis hiljem.
Eile väga palju korda ei saatnud - ajavahe pärast väsimus sees ja eks sisseelamine siin võtab veidike aega. Orlandost sai sõitma hakatud kuskil 11paiku hommikul, tee peal sai külastatud ühte toidupoodi, mis sarnanes üsna palju meie säästumarketile. Veidike sööki tee peale ja muidugi krediitkaardiga selles poes maksta ei õnnestunud, paluti kasutada deebetkaarti, eesti oma muidugi siin ka ei töötanud, nii et lõpuks tuli sularaha mängu võtta. ikka eestis see asi arenenum. Vaid mõnisada meetrit sai edasi sõidetud kui avastasime ühe suure spordipoe aga jah, suur ta oli ja kaupa oli ka palju ja mõni üksik asi oli päris lahe aga üldiselt ütleks, et erilist valikut ei olnud ja lahkusime tühjade kätega. :D
Ning siis sai mööda kiirteed sõidetud ca 2tundi Tampani välja, üks väike eksimus GPS poolt ja väike tiiruke aga üsna kiirelt avastasime, et olemegi oma hotelli ees. Kuna jõudsime veidi varem kohale, siis tegime baaris aega parajaks ning lõpuks ronisime 14korrusele (rohkem liftis nuppe polnud igatahes) oma tuppa. täitsa ok vaade ja meeletu voodi, kuhu tekkis kohe mõtet üks paar veel lisaks kutsuda ja siis oleks ka ruumi veel üle jäänud mõnele :D (Orlandos oli 2voodit aga sellised 3inimese voodid).
Seejärel mõned jalutustsutsakad downdowni ja sellega tutvumine. Leidsime ühe apteegi, kus oli igast lahedaid rohtusid aga lisaks veel jooke, sööke, elektroonikat jne... Aga jah, täna peab veel toidupoode hoolega otsima. Eile igatahes õhtul mõjus veel korralikult ajavahe ja 7paiku saigi magama jäädud ning hommikul 4st üleval :D
Kui rääkida valgeks minemisest ja pimenemisest, siis veidike pikemalt on valge kui eestis aga mitte väga palju. Peale 5t hakkkas juba hämaraks minema ja 6st oli pime. Loodus ei paista eesti omast eriti erinevat ainult mõningaid liike palme on aegajalt näha lisaks, peaks mõned juurikad siit vist koju kaasa võtma :D Kiireteede koha pealt hirmutati hullugua, et jubedad ja rekkad on 2-3x suuremad kui eestis. Kumbki väide ei ole siiani veel tõeks ostunud.
Wifit ei pidanud ka hotellis olema aga vähemalt see ühendus töötab :D:P nii et kuulmiseni!
Eile väga palju korda ei saatnud - ajavahe pärast väsimus sees ja eks sisseelamine siin võtab veidike aega. Orlandost sai sõitma hakatud kuskil 11paiku hommikul, tee peal sai külastatud ühte toidupoodi, mis sarnanes üsna palju meie säästumarketile. Veidike sööki tee peale ja muidugi krediitkaardiga selles poes maksta ei õnnestunud, paluti kasutada deebetkaarti, eesti oma muidugi siin ka ei töötanud, nii et lõpuks tuli sularaha mängu võtta. ikka eestis see asi arenenum. Vaid mõnisada meetrit sai edasi sõidetud kui avastasime ühe suure spordipoe aga jah, suur ta oli ja kaupa oli ka palju ja mõni üksik asi oli päris lahe aga üldiselt ütleks, et erilist valikut ei olnud ja lahkusime tühjade kätega. :D
Ning siis sai mööda kiirteed sõidetud ca 2tundi Tampani välja, üks väike eksimus GPS poolt ja väike tiiruke aga üsna kiirelt avastasime, et olemegi oma hotelli ees. Kuna jõudsime veidi varem kohale, siis tegime baaris aega parajaks ning lõpuks ronisime 14korrusele (rohkem liftis nuppe polnud igatahes) oma tuppa. täitsa ok vaade ja meeletu voodi, kuhu tekkis kohe mõtet üks paar veel lisaks kutsuda ja siis oleks ka ruumi veel üle jäänud mõnele :D (Orlandos oli 2voodit aga sellised 3inimese voodid).
Seejärel mõned jalutustsutsakad downdowni ja sellega tutvumine. Leidsime ühe apteegi, kus oli igast lahedaid rohtusid aga lisaks veel jooke, sööke, elektroonikat jne... Aga jah, täna peab veel toidupoode hoolega otsima. Eile igatahes õhtul mõjus veel korralikult ajavahe ja 7paiku saigi magama jäädud ning hommikul 4st üleval :D
Kui rääkida valgeks minemisest ja pimenemisest, siis veidike pikemalt on valge kui eestis aga mitte väga palju. Peale 5t hakkkas juba hämaraks minema ja 6st oli pime. Loodus ei paista eesti omast eriti erinevat ainult mõningaid liike palme on aegajalt näha lisaks, peaks mõned juurikad siit vist koju kaasa võtma :D Kiireteede koha pealt hirmutati hullugua, et jubedad ja rekkad on 2-3x suuremad kui eestis. Kumbki väide ei ole siiani veel tõeks ostunud.
Wifit ei pidanud ka hotellis olema aga vähemalt see ühendus töötab :D:P nii et kuulmiseni!
teisipäev, 20. detsember 2011
Kuidas meid õhku lasti...
Et üritaks kiiruga kirjeldada algust, esimest päeva.
Äratus - kuskil 3:40ajal oli uni läinud ja tagasi ei tulnud, tegelikult veidi varemgi. Eks see reisiärevus oli ilmselt sees.
Sai hulgi söödud eelmisel päeval ostetud Hesburgeri restoraniketi toite, pestud, riietatud end ja sõber Egon (kes ööbis öösel meil), hakkas meile siis kell 4:32 autojuhti mängima ning võtsime suuna lennujaama poole.
Lennujaamas kulges kõik ilusti kiirelt ja plaanipäraselt, rahvast eriti polnud. Mul ei lastud isegi vööd ära võtta pükstelt, läbi katsumisest rääkimata. Sirts siiski katsuti läbi kah. Rahvast eriti polnud aga hakkas tasapisi kogunema, nii et lennuk oli lõpuks päris täis. Ja reis sai alata! Ilus uus lennuk oli 2rida istmeid mõlemal pool ääres.
Lend oli kiire ja korralik, vahepeaö pakuti ka süüa ja juua. Aga jah, see 2tundi kuni Amsterdamini venisid ikka päris kaua. Meil oli muidu päris rahhulik olla, kuna Amsterdamist edasi pidime lendama alles 2,5tunni pärast. Tegelikkuses ega meil seda aega nii palju jäänudki. nii et:
Järgmise lennuki peale hakati laskma juba pea 2tundi varem ja kui jõudsime shopingut ja lennujaaama tutvustavalt tiirult tagasi oli järjekord sisse saamiseni juba pea 100m pikk ja meie seal lõpus. Edasi liikumine oli aeglane ja vaevaline, eks ärevust tekitas ka see, kuidas me nägime, kuidas eelnevaid seal pinniti ja läbi vaadati ja katsuti... päris hea närv oli lõpuks sees. Aga tegelikult nii hull polnudki - esimene mees küsitles, vaatas pabereid, arutas teistega vahepeal, käis arvuti taga vahepeal ja siis saadeti piletiga edasi. seal kontrolliti pilet üle ja saadeti piletit registreerima. see tehtud, siis tagasi piletikontrolli juurde ja see saatis turvalindi poole. Asjad lindile ja ise käed üles ja läbivalgustuskabinetti seisma jalad harkis, nagu vangis :D Minul oli päris palju kohti pildi peal punased ja eks viimasel ajal suureks läinud püksidki üritasid tasapisi maa poole vajuda ning mu roosasid alukaid näidata aga vedas neil, ennem saime asjadega korda ja alles siis saime ootesaali, kust mõne aja pärast hakati rahvast tsoonide kaupa lennukile lubama. Lennuk oli muidugi suurem 4tooli keskel ja mõlemal pool äärtes kaks tooli. 20min peale õiget aega saime õhku ja tegelt see 9tundi lendu seal kulgesid suht kiirelt - süüa pakuti 3 või 4 korda juua pidevalt, sai filme vaadata ja no ei olnud igav aga eks tasapisi hakkas uni ja väsimus võimust võtma.
Minneopolis - siin oli aega 4-5tundi. Peale lennukit siis passikontroll ja jälle küsimused (ja muidugi ennem seda pikk järjekord jälle oodata). Pinniti, mis pinniti, edasi igatahes lasti. Siis saime suured kohvrid kätte ja läksime järgmisse järjekorda - pagasikontrolli. Ootasime ootasime ja siis järsku tuldi juurde ja öeldi, et teie võite minna exit-i poole, ärge enam oodake. jesss... Sai siis edasi mindud ja kohvrid järgmise lindi peale pandud ja olimegi lennujaamas! sai veidi söödud, veidi oodatud ja lennukisse - päris palju rahvast ja suht kitsas lennuk - mõlemal pool 3rida istmeid. 3tundi lendu, mis läks magades-tõustes-magades väsinult ja unisena päris aeglaselt. Olime vist lennukilt välja minnes päris jubedate ja uniste nägudega ja siis pidi minema veel pagastit otsima aga see oli lahe - rongiga viidi sellesse kohta, kus pagastit anti. Päris keeruline oli küll aru saada, kust me nüüd oma asjad seal kätte saame aga läksime teiste järel ja olimegi õiges kohas ja saime need kätte - keegi polnud isegi avanud kotte.
Siis alumisele korrusele ja autorendi punkti - seal jälle tükk aega inglisekeelseid küsimusi, mida pea enam kuidagi ei võtnud vaid olime kõigega nõus et edasi saaks. Auto on muidugi võõras ja harjumatu, veel hullem oli aru saada, kuhu me üldse peame sõitma, et hotellini saada - ma nii kõhutunde järgi sõitsin, kuna GPS ei hakanud tööle ja seisma ei saanud ka jääda, kuna sellist võimalust lihtsalt ei olnud. Lõpuks sain ühe hotelli parklas peatuda ja GPS tööle panna - avastasin, et suund oli isegi õige olnud ja 300m ainult vaja tagasi sõita ja paremale keerata. GPS juhtis päris normaalselt tegelt ja sirts karjuski - "Meie hotell paistab!" ,jess kiire pööre üle vastussuunavööndi ja olimegi kohal. väike regamine 4korrusele ja magama.... ma isegi ei tea kui kaua sai üleval oldud aga raske ja harjumatu see oli..
Eks üritame siis hakata filmima ja pildistama ka tasapisi.
Hetkel on tugev hommikurootsisöögilaud sööödud ja kõtu täis hea olla - pesema veel ja siis edasi!
Äratus - kuskil 3:40ajal oli uni läinud ja tagasi ei tulnud, tegelikult veidi varemgi. Eks see reisiärevus oli ilmselt sees.
Sai hulgi söödud eelmisel päeval ostetud Hesburgeri restoraniketi toite, pestud, riietatud end ja sõber Egon (kes ööbis öösel meil), hakkas meile siis kell 4:32 autojuhti mängima ning võtsime suuna lennujaama poole.
Lennujaamas kulges kõik ilusti kiirelt ja plaanipäraselt, rahvast eriti polnud. Mul ei lastud isegi vööd ära võtta pükstelt, läbi katsumisest rääkimata. Sirts siiski katsuti läbi kah. Rahvast eriti polnud aga hakkas tasapisi kogunema, nii et lennuk oli lõpuks päris täis. Ja reis sai alata! Ilus uus lennuk oli 2rida istmeid mõlemal pool ääres.
Lend oli kiire ja korralik, vahepeaö pakuti ka süüa ja juua. Aga jah, see 2tundi kuni Amsterdamini venisid ikka päris kaua. Meil oli muidu päris rahhulik olla, kuna Amsterdamist edasi pidime lendama alles 2,5tunni pärast. Tegelikkuses ega meil seda aega nii palju jäänudki. nii et:
Järgmise lennuki peale hakati laskma juba pea 2tundi varem ja kui jõudsime shopingut ja lennujaaama tutvustavalt tiirult tagasi oli järjekord sisse saamiseni juba pea 100m pikk ja meie seal lõpus. Edasi liikumine oli aeglane ja vaevaline, eks ärevust tekitas ka see, kuidas me nägime, kuidas eelnevaid seal pinniti ja läbi vaadati ja katsuti... päris hea närv oli lõpuks sees. Aga tegelikult nii hull polnudki - esimene mees küsitles, vaatas pabereid, arutas teistega vahepeal, käis arvuti taga vahepeal ja siis saadeti piletiga edasi. seal kontrolliti pilet üle ja saadeti piletit registreerima. see tehtud, siis tagasi piletikontrolli juurde ja see saatis turvalindi poole. Asjad lindile ja ise käed üles ja läbivalgustuskabinetti seisma jalad harkis, nagu vangis :D Minul oli päris palju kohti pildi peal punased ja eks viimasel ajal suureks läinud püksidki üritasid tasapisi maa poole vajuda ning mu roosasid alukaid näidata aga vedas neil, ennem saime asjadega korda ja alles siis saime ootesaali, kust mõne aja pärast hakati rahvast tsoonide kaupa lennukile lubama. Lennuk oli muidugi suurem 4tooli keskel ja mõlemal pool äärtes kaks tooli. 20min peale õiget aega saime õhku ja tegelt see 9tundi lendu seal kulgesid suht kiirelt - süüa pakuti 3 või 4 korda juua pidevalt, sai filme vaadata ja no ei olnud igav aga eks tasapisi hakkas uni ja väsimus võimust võtma.
Minneopolis - siin oli aega 4-5tundi. Peale lennukit siis passikontroll ja jälle küsimused (ja muidugi ennem seda pikk järjekord jälle oodata). Pinniti, mis pinniti, edasi igatahes lasti. Siis saime suured kohvrid kätte ja läksime järgmisse järjekorda - pagasikontrolli. Ootasime ootasime ja siis järsku tuldi juurde ja öeldi, et teie võite minna exit-i poole, ärge enam oodake. jesss... Sai siis edasi mindud ja kohvrid järgmise lindi peale pandud ja olimegi lennujaamas! sai veidi söödud, veidi oodatud ja lennukisse - päris palju rahvast ja suht kitsas lennuk - mõlemal pool 3rida istmeid. 3tundi lendu, mis läks magades-tõustes-magades väsinult ja unisena päris aeglaselt. Olime vist lennukilt välja minnes päris jubedate ja uniste nägudega ja siis pidi minema veel pagastit otsima aga see oli lahe - rongiga viidi sellesse kohta, kus pagastit anti. Päris keeruline oli küll aru saada, kust me nüüd oma asjad seal kätte saame aga läksime teiste järel ja olimegi õiges kohas ja saime need kätte - keegi polnud isegi avanud kotte.
Siis alumisele korrusele ja autorendi punkti - seal jälle tükk aega inglisekeelseid küsimusi, mida pea enam kuidagi ei võtnud vaid olime kõigega nõus et edasi saaks. Auto on muidugi võõras ja harjumatu, veel hullem oli aru saada, kuhu me üldse peame sõitma, et hotellini saada - ma nii kõhutunde järgi sõitsin, kuna GPS ei hakanud tööle ja seisma ei saanud ka jääda, kuna sellist võimalust lihtsalt ei olnud. Lõpuks sain ühe hotelli parklas peatuda ja GPS tööle panna - avastasin, et suund oli isegi õige olnud ja 300m ainult vaja tagasi sõita ja paremale keerata. GPS juhtis päris normaalselt tegelt ja sirts karjuski - "Meie hotell paistab!" ,jess kiire pööre üle vastussuunavööndi ja olimegi kohal. väike regamine 4korrusele ja magama.... ma isegi ei tea kui kaua sai üleval oldud aga raske ja harjumatu see oli..
Eks üritame siis hakata filmima ja pildistama ka tasapisi.
Hetkel on tugev hommikurootsisöögilaud sööödud ja kõtu täis hea olla - pesema veel ja siis edasi!
esmaspäev, 19. detsember 2011
teisipäev, 13. detsember 2011
Esimene sissekanne - "Enne reisi"!
Nonii, täna on viimane tööpäev enne puhkust 13.12.2011
Ning 19ndal on siis minek -> lend Tallinn-Amsterdam-Minneapolis-Orlando.
Pikk lend, vahemaandumised ja esimene selline suurem kogemus reisimesel.
Üritaks reisi ajal siia siis märkmeid kirjutada, vb pilte või ka videosid lisada, eks näis, kas leiab selleks aega ja jaksu. Hetkel ei kujuta veel kõike ettegi...
Ettevalmistused reisiks said alguse juba 2011aasta alguses ning esimesed teod/piletid/ostud selles suunas mai-juuni 2011. Reisil on mitu eesmärki - pulmareis, puhkus, maailma nägemine ja sport (selle aja jooksul saab läbitud 5km võistlus kahekesi ja poolmaraton ning maraton jooksujalu). Selle viimase tegevuse suhtes on olnud mitmeid segavaid asjaolusid - jalaluumurd augustis, katkise luuga joostud Tallinna maraton septembris, ravimine, puhkus jooksust ja arsti soovitus 6kuu jooksul mitte joosta ja isegi käimisest hoiduda... nii kaua peaks paranemine aega võtma. Eks lõplik otsus osaleda või mitte selgub jaanuaris vahetult enne jooksu aga hetkeseisuga on vaim valmis selleks riskiks ja kannatuseks. Loodatavasti aitab jalg kaasa ja seda maratoni ei läbi ühe jala peal longates nagu eelmine kord vaid lõpuni, kasvõi kõndides!
Võimalikke tagasilööke on olnud teisigi - üks elamise broneering (Miami Beach) katkestati ja pidi mitu nädalat raha tagasi ootama ja kirju vahetama aga lõpuks sai selle asemele veidike odavamagi elamise :D nii et isegi läks õnneks.
Auto broneerimisel pidi tabama ca 1min augu, kus hinnad olid 5x odavamad ja siis kähku ära tegema asja. Ka seda tabada võttis aega paar nädalat.
Nüüdseks peaks kõik, mis võimalik, tehtud olema ja kohvrid lähevad pakkimisele! Eks mure on kindlasti veel käsipagasi kohta, kas selle kaal ja mõõtmed jne on ikka õiged aga noh, enam pole teha midagi ja kõik selgub kohapeal. aeg annab arutust.
Igatahes tasapisi hakkab närv juba sisse tulema... Huvitav, kuidas viimasel kodumaaööl unega lood on? Aga sellest juba peale lendu!
Rahalises osas peab olema tänulik vanematele ja sugulastele aga ka teistele pulmakülalistele, kes andsid oma olulise panuse selle reisi õnnestumisele. Ja ka muidu, vaimne tugi ja nõuanded on kindlasti abiks. Nii et tänud kõigile!
Ning 19ndal on siis minek -> lend Tallinn-Amsterdam-Minneapolis-Orlando.
Pikk lend, vahemaandumised ja esimene selline suurem kogemus reisimesel.
Üritaks reisi ajal siia siis märkmeid kirjutada, vb pilte või ka videosid lisada, eks näis, kas leiab selleks aega ja jaksu. Hetkel ei kujuta veel kõike ettegi...
Ettevalmistused reisiks said alguse juba 2011aasta alguses ning esimesed teod/piletid/ostud selles suunas mai-juuni 2011. Reisil on mitu eesmärki - pulmareis, puhkus, maailma nägemine ja sport (selle aja jooksul saab läbitud 5km võistlus kahekesi ja poolmaraton ning maraton jooksujalu). Selle viimase tegevuse suhtes on olnud mitmeid segavaid asjaolusid - jalaluumurd augustis, katkise luuga joostud Tallinna maraton septembris, ravimine, puhkus jooksust ja arsti soovitus 6kuu jooksul mitte joosta ja isegi käimisest hoiduda... nii kaua peaks paranemine aega võtma. Eks lõplik otsus osaleda või mitte selgub jaanuaris vahetult enne jooksu aga hetkeseisuga on vaim valmis selleks riskiks ja kannatuseks. Loodatavasti aitab jalg kaasa ja seda maratoni ei läbi ühe jala peal longates nagu eelmine kord vaid lõpuni, kasvõi kõndides!
Võimalikke tagasilööke on olnud teisigi - üks elamise broneering (Miami Beach) katkestati ja pidi mitu nädalat raha tagasi ootama ja kirju vahetama aga lõpuks sai selle asemele veidike odavamagi elamise :D nii et isegi läks õnneks.
Auto broneerimisel pidi tabama ca 1min augu, kus hinnad olid 5x odavamad ja siis kähku ära tegema asja. Ka seda tabada võttis aega paar nädalat.
Nüüdseks peaks kõik, mis võimalik, tehtud olema ja kohvrid lähevad pakkimisele! Eks mure on kindlasti veel käsipagasi kohta, kas selle kaal ja mõõtmed jne on ikka õiged aga noh, enam pole teha midagi ja kõik selgub kohapeal. aeg annab arutust.
Igatahes tasapisi hakkab närv juba sisse tulema... Huvitav, kuidas viimasel kodumaaööl unega lood on? Aga sellest juba peale lendu!
Rahalises osas peab olema tänulik vanematele ja sugulastele aga ka teistele pulmakülalistele, kes andsid oma olulise panuse selle reisi õnnestumisele. Ja ka muidu, vaimne tugi ja nõuanded on kindlasti abiks. Nii et tänud kõigile!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)